MdS Mobiliza Komunidade Halo Ezercisio Kada Semana

0
102

Ministerio da Saude ho parseiru Organizasaun Mundial Saude (OMS) organiza atividade ezersisio fisiku oioin iha kada semana hodi sensibiliza komunidades kona ba pratika estilu moris saudavel.

Xefe Departamentu Moras Lahadaet, dotor Frederico Bosco hateten estilu moris sosiedade ohin loron do’ok husi prinsipio saudavel

Xefe Departamentu Moras Lahadaet, dotor Frederico Bosco hateten estilu moris sosiedade ohin loron do’ok husi prinsipio saudavel, liu-liu ema barak fuma tabaku, konsumu alcohol, konsumu hahan ne’ebe kontamina mina, masin, midar barak no lahalo ezersisio lorloron.
Nia dehan pratika lasaudavel sira ne’e halo sidadaun barak maka sofre moras grave hanesan moras kardiovaskular, atake kardiaku, no strok, moras kankru, diabetes, moras rins no seluk tan ne’ebe kontribui makas ba mortalidade iha rai laran.
“Tabaku ita iha ona lei. Dadaun ne’e ita halo hela esforsu atu halo lei kona ba kontrolu alcohol, esbosu ita iha ona. No ita mos mobiliza komunidade sira atu halo ezersisio fisiku iha fim de semana tanba komunidade tenke adapta estilu moris ne’ebe saudavel,” nia hateten iha Kaikoli, Dili.
Alende ne’e ministerio mos introdus ona pakote ensensial ba moras lahadaet ne’ebe integra ona iha pakote kuidadu saude primario, liu-liu atu halo tratamentu ba moras lahadaet sira hanesan tensaun alta, diabetes no seluk tan.
Tuir dadus estatistika informasaun saude kada tinan hatudu numeru pasiente ne’ebe baixa barak liu sofre moras hadaet sira hanesan tubercolouse, diarea, dengue no seluk tan, maibe numeru mortalidade barak liu kauza husi moras lahadaet, ho 22% kompara ho moras hadaet ho 19%.
Iha parte seluk, komunidade Joao Amaral hateten dadaun ne’e ema barak maka iha ona konsensia atu halo ezersisio lorloron tanba sira hatene nia benefisio ba saude.
Nia dehan ezersisio ne’e fator ida, maibe bainhira la iha kontrolu ba fator determinante sira hanesan produtu hahan sira ne’ebe la saudavel inklui alcohol, difisil atu salva sidadaun sira husi moras kronika sira.
“Hau hanoin buat ne’ebe importante liu kria regulamentu atu kontrola produtu aihan sira ne’ebe tama mai rai laran, produtu alkolhol no haforsa implementasaun regime kontrolu tabaku ne’ebe iha ona,” nia hateten.

LEAVE A REPLY

Please enter your comment!
Please enter your name here
Captcha verification failed!
CAPTCHA user score failed. Please contact us!