Diretor Nasional Saude Publika iha Ministerio da Saude, Pedro Canisio hateten kobertura imunizasaun Difteria Pertusis Tetanus (DPT) dose primeiru iha tinan 2017 kobre 67% no Sarampu Rubella (MR) atinji 70%, maibe ba segundu dose iha tinan 2018, ba DPT tun ba 55% no MR atinji deit 54%.
Nia dehan, governu halo investimentu bo’ot ba iha programa imunizasaun, liu –liu tau orsamentu hodi sosa vasina sira, jelera atu rai vasina iha fasilidade saude hotu, maibe kontribuisaun komunidade sei menus tebes.
Nia hateten, kada tinan governu aloka osan ho montante $ (seisentus mil) atu sosa vasina oin sia ne’ebe introdus iha rai laran.
“Ita nia problema maka dala barak inan sira lori oan sira mai hetan imunizasaun primeiru dose, oan sira isin manas entaun segundu dose lakohi lori mai ona,” nia hateten iha salaun Ministerio da Saude Kaikoli, Dili.
Nia dehan, governu iha komitmentu atu halo investimentu ba iha programa imunizasaun atu asegura labarik hotu hetan sira nia direitu ba saude no protesesaun husi moras sirane’ebe bele prevene husi vasina.
Enkuantu, Prezidente NITAG Dotora Virna Gusmao Martins SAM hateten labarik ida hetan isin manas depois hetan vasina ne’e normal tanba ne’e inan aman sira labele foti ida ne’e hanesan kestaun hodi lalori oan sira ba hetan vasina kompletu.
Nia dehan, vasinasaun ne’e importante tebes tanba bele aumenta labarik sira nia imunidade atu hasoru moras oioin ne’ebe iha.
“Ita presiza halo kampania atu fahe informasaun ba ita nia populasaun sira kona ba valor imunizasaun hodi hasa’e ita nia kobertura imunizasaun,” nia hateten.
Nia hateten, investimentu ba iha imunizasaun nia vantagen bo’ot tebes ba iha familia no nasaun tanba estado sei la hasai osan barak hodi halo tratamentu ba moras, familia sei la gasta tempu hodi kuidadu oan sira ne’ebe moras no benefisio seluk tan.
Nia informa, orario ba imunizasaun maka hanesan labarik moris mai tenke hetan ona vasina BCG, OPV dose 0 no hepatitis B, depois semana 6 tenke hetan vasina pentavalent -1 no OPV-1, bebe idade semana 10 hetan vasina pentavalen -2 no OPV-2, tama ba idade semana 14 simu vasina pentavalent -3 no OPV-3, idade fulan 9 hetan vasina sarampu no rubella dose -1, idade fulan 18 simu vasina sarampu no rubella dose-2 no Dipteria pertusis tetanus (DPT-4), ikus liu labarik tinan 6 hetan vasina dipteria tetanus (DT-5).
Iha parte seluk, Reprezentante Organizasaun Mundial SAude (OMS), Sudath Peiris hateten kada tinan mundu selebra semana mundial ba imunizasaun, ho objetivu atu sensibiliza komunidade sira kona ba importansia imunizasaun ba labarik sira.
Nia dehan, iha Timor –Leste, ohin loron moras sira hanesan sarampu, polio, rubella, defteria pertusis la iha tanba vasina iha, maibe moras sira hanesan dengue nafatin registu aas tanba vasina laiha.
Nia informa, iha mundu iha vasina oin 26 maka hetan lisensa no introdus ona hodi prevene moras hamutuk 26, maibe Timor –Leste foin implementa vasina oin sia.
“Iha Timor –Leste foin introdus vasina 9 deit, maibe ita seidauk kobre labarik hotu, tanba ne’e antes ita introdus vasina foun sira ita presiza asegura vasina 9 ne’ebe dispoinivel ne’e kobre ona labarik hotu,” nia hateten.








