Fasilidade saude iha munisipio hat hanesan Dili, Aileu, Lautem no Liquisa mak professional saude sira utiliza ona sistema Elektronika Saude (E-Health) hodi fo konsulta ba pasiente sira.

Koordenador Nasional Saude da Familia, Noel Gama Soares hateten sistema E-Health foin implementa iha munisipio hat (4), tanba munisipio sira ne’e mak iha ona kondisaun intermus rede internet no komputador atu fasilita servisu ida ne’e.
Maibe, nia dehan implementasaun seidauk maximu tanba iha sentru saude balun ne’ebe iha area rural susar atu asesu ba iha rede internet, hanesan iha munisipio Dili postu administrative Atauro seidauk uza sistema ne’e.
“Esforsu ba oin atu asegura implementasaun iha teritorio tomak mak halo distribuisaun ba iha desktop (komputador) no fasilita rede internet ba iha fasilidade saude sira hotu bele hahu uza sistema ne’e,” nia hateten iha salaun Ministerio Saude, Kaikoli, Dili.
Entretantu, Vise Ministra Saude Ana Isabel Soares hateten governu sei esforsu atu kompleta fasilidade sira ne’e hodi fasilita servisu ida ne’e ho diak liu tan, maibe fazeadamente.
Nia dehan, fulan hirak liu ba ministerio entrega ona komputador hamutuk 249 ba fasilidade saude sira iha munisipio balun no fulan ne’e entrega tan 10 ba munisipio lima seluk hodi hahu utilize sistema ida ne’e.
“Hau husu ba diretor saude sira no dirijente iha fasilidade saude sira hotu, atu instala komputador ne’e iha estasaun fasilidade saude hodi nune’e professional saude sira uza ba sistema ida ne’e, labele uza fali ba objetivu seluk tanba bele fo impaktu ba iha data sira ne’ebe iha sistema laran,” nia sujere.
Iha parte seluk, responsabel sistema Sentru Saude Formoza doutor Marvi Lemos hateten programa ida ne’e iha vantagen barak ba setor saude, tanba ho sistema ida ne’e bele redus ona orsamentu ba sosa ATK (surat tahan, folder no seluk tan).
Alende ne’e, nia dehan ho sistema ida ne’e mediku sira bele asegura estatus (dokumentus) pasiente sira nian seguru no pasiente bele halo konsulta iha fasilidade ne’ebe deit ne’ebe utilize ona sistema ne’e.
“Durante implementasaun, ami hasoru obstaklu hanesan rede internet ne’ebe ladun diak no eletrisidade ne’ebe mate lakan tanba dala ruma fo hela konsulta derepente ahi mate,” nia hateten.
Nia hatutan, ho sistema elektronika ida ne’e bele redus mos problema konfundi ba reseitas tanba dala ruma farmasista sira la komprende reseita ne’ebe mediku sira passa, entaun bele prejudika mos kondisaun saude pasiente sira nian.






