Vise Prezidente Grupo Mulher Parlamentar Timor –Leste (GMPTL), Deputada Albina Marçal hateten feto (inan) barak, liu-liu iha area rural partus kada tinan no la halo espasu husi oan ida ba seluk, tanba sei falta informasaun kona ba saude reprodutivu nian.

Nia dehan, governu iha planu ne’ebe diak tebes kona ba saude seksual no reprodutivu adolcente no maternal maibe nia implementasaun seidauk maximu.
“Realidade hatudu, inan sira iha area rural isin rua no hahoris kada tinan ne’ebe fo impaktu bo’ot ba sira nia saude, fiziku no mental,” nia hateten iha konferensia national direitu saude seksual no reprodutivu ho tema “investe iha feto nia saude, investe ba Timor –Leste nia futuru” iha salaun Delta Nova, Dili.
Maske nune’e, nia rekonese katak iha progresu signifikante lubuk ida iha area saude nian, liu –liu sentru saude no postu saude sira estabelesido iha nivel local hodi halo tratamentu ba komunidade sira.
Nia dehan, instituisaun hotu presiza hanoin hamutuk atu responde ba iha faltas liu –liu halo sosializasaun ba iha komunidades kona ba saude seksual, nune’e bele prevene mortalidade inan ho oan inklui mos redus taxa adolcente isin rua sedu iha rai laran.
Nia hateten, investe iha saude feto importante tebes hanesan investe iha dezenvolvementu humanidade tomak iha familia, sosiedade no nasaun.
Iha parte seluk Prezidente Asosiasaun Feto munisipio Ermera, Maria Exposto hateten asistensia saude reprodutivu ba inan sira iha area rural la maximu, tanba laiha kooperasaun servisu ne’ebe diak entre ministerio relevantes.
“Inan sira la mai konsulta iha fasilidade saude no barak partu iha uma, tanba laiha informasaun ne’ebe adekuadu kona ba saude reprodutivu,” nia hateten.
Ministerio koloka ona mediku sira iha area rural hotu iha timor laran tomak, nia dehan ho objetivu atu fo asistensia ne’ebe maximu ba komunidade maibe realidade seidauk tanba laiha uma ba mediku atu hela hodi fo asistensia ba komunidade liu –liu inan isin rua sira.
Entretantu Ministra Saude Maria do Ceu Sarmento, hateten saude reprodutivu ne’e problema ne’ebe importante tebes atu fo atensaun, tanba populasaun rasik sente seidauk hetan asistensia.
Nia rekonese, katak sei iha servisu bo’ot ne’ebe ministerio presiza halo hodi lori asistensia ne’ebe diak no kualidade ba komunidade liu –liu inan sira.
“Inan isin rua tenke halo konsulta dala hat to’o partus, maibe realidade dadus hatudu inan 50,3% deit mak konsulta kompletu durante isin rua to’o partus,” nia hateten.
Tuir nia, importante tebes atu halo konsulta rutina atu bele prevene komplikasaun sira ne’ebe sei mosu bainhira partus.
Nia hateten, ministerio lansa ona programa saude familia ne’ebe mediku sira sei visita uma kain ida-idak hodi haree status saude familia nian no halo deteksaun sedu ba iha moras sira inklui mos problemas ne’ebe inan isin rua sira infrenta.
Nia hatutan, iha atrazu tolu ne’ebe impaktu ba asistensia ba inan isin rua sira, mak primeiru tarde foti desizaun, kultura banin feto sira mak deside fatin partu no seluk mak infra-estrutura baziku (transporte no estradas).






