MS-OSM Fahe Informasaun Ba Media Kona ba Moras Ain potis

0
114
Ministerio Saude-Organizasaun Saude Mundial (OSM), organiza media workshop fahe informasaun baziku kona ba moras ain potis ba jornalista sira.

Ministerio Saude (MS) hamutuk ho Organizasaun Saude Mundial (OSM), organiza media workshop hodi fahe informasaun baziku kona ba moras ain potis ho nia konsekuensia ba jornalista sira.

Ministerio Saude-Organizasaun Saude Mundial (OSM), organiza media workshop fahe informasaun baziku kona ba moras ain potis ba jornalista sira.

 

Reprezentate Diretor Jeral Prestasaun Servisus Saude, Horacio Sarmento, hateten papel media importante tebes atu desimina informasaun ba komunidades kona ba lala’ok prevensaun ba moras kroniku hirak ne’ebe afeta sira. 

“Ami rekonese informasaun, komunikasaun no edukasaun ba komunidade seidauk sufsiente, tan ne’e ami konvida media sira atu ajuda elabora informasaun ba iha komunidade kona ba moras ida ne’e,” Sarmento hateten, bainhira abertura media workshop iha salaun Hotel Timor, Dili. 

Nia dehan, moras tropical abandonadu (ain potis, lepra, frambuzia no infesaun lumbringa) sai problema bo’ot saude publiku nian iha regiaun Sudeste Aziatiku inklui Timor –Leste hanesan nasaun membru. 

Nia hatutan, moras tropical hirak ne’e dala barak afeta ba ema mukit sira iha area remotas, tanba falta bee moos, sanitasaun no higiene. 

Nia mos, husu entidade hotu liu-liu komunidade sira atu partisipa maximu iha programa fahe aimoruk masal ba komunidades, nune’e Timor –Leste bele eradika tiha moras hirak ne’e iha tinan 2020.

Iha parte seluk, Medical Officer OSM, dotor Arun K. Malik, hateten media hanesan parseiru importante ba iha MS no OSM hodi fahe informasaun ba komunidades kona ba importansia husi moris saudavel. 

Nia dehan, moras tropical abandonadu sira ne’e sai problema bo’ot iha regiaun Sudeste Aziatiku inklui Timor –Leste, tanba moras sira ne’e eziste iha teritorio Timor laran tomak. 

“Desimina informasaun ba komunidades kona ba transmisaun bacteria filariasis ho nia konsekuensia,” nia hateten. 

Nia hatutan, moras ain potis transmite husi ema ida ba ema seluk liu husi susuk anopheles barbirostris, culex no susuk aedes grupo mansonia ne’ebe afetado ona ho bacteria filarial. 

Nia hatutan, bacteria filarial da’et ba ema liu husi aihan sira ne’ebe kontamina ona bacteria, ema ne’ebe konsumu hahan kontamina ona bacteria, sei hetan moras lumbringa filarial ne’ebe bele kauza ba ain potis. 

Workshop loron sorin ne’e (29-02), partisipa maximu husi jornalistas husi media  nasional ne’ebe durante ne’e halo kobertura iha setor saude.

Tuir observasaun jornalista TDW iha treinu, iha sesaun perguntas no resposta jornalista barak husu klarifikasaun  klean kona ba lalaok moras ain potis,nia prevensaun no ho nia konsekuensia.

LEAVE A REPLY

Please enter your comment!
Please enter your name here
Captcha verification failed!
CAPTCHA user score failed. Please contact us!