KNKS-TL Kontinua Halo Kampania Prevensaun HIV/SIDA Ba Universitario

0
102
KNKS Timor-Leste kontinua sosializa informasaun kona ba lala’ok moras HIV/SIDA inklui meus prevensaun ba estudantes iha universitariu sira iha Dili laran.

Komisaun Nasional Kombate SIDA iha Timor –Leste (KNKS-TL) kontinua sosializa informasaun baziku kona ba lala’ok virus HIV/SIDA ne’ebe da’et husi ema ida ba ema seluk no meus prevensaun ba estudantes universitario sira.

KNKS Timor-Leste kontinua sosializa informasaun kona ba lala’ok moras HIV/SIDA inklui meus prevensaun ba estudantes iha universitariu sira iha Dili laran.

Koordenador Edukasaun Prevensaun KNKS-TL, Atanacio de Jesus, hateten sosialiazasaun focus liu ba estudantes, atu nune’e sira bele prevene an husi virus ida ne’e, tanba estudantes sira risku bo’ot liu. 

“Se ita la fo informasaun ne’ebe klaru ba sira, bele lori sira ba risku tanba sira ne’ebe afetado ona ne’e falta informasaun,”  Koordenador de Jesus hateten, iha Kampus Institute Of Business, Fomento, Dili. 

Nia hatutan, oras ne’e dadaun komisaun mos extende tan programa edukasaun prevensaun ba iha distritus, liu –liu distritus sira ne’ebe tuir dadus numeru HIV/SIDA as hanesan Maliana, Baucau no seluk tan. 

Tuir dadus Ministerio Saude hahu tinan 2003 to’o Marçu 2014, identifika ona kazu HIV/SIDA hamutuk 426 iha teritorio tomak. 

Husi 426 kazu ne’e, nia dehan, iha nain 41 mak mate ona no iha balun agora dadaun halo hela tratamentu Anti Retroviral iha fasilidade saude sira ne’ebe ministerio legalize ona atu fo atendimentu ba afetado HIV/SIDA sira, iha balun mos sei livre hela. 

Entretantu Prezidente Grupo Feto Parlamentar Timor –Leste, Deputada Josefa Alvares Pereira Soares, hateten atividades ida ne’e positivu tebes, tanba konesementu komunidade nian mak xave ba kombate HIV/SIDA. 

“Hau hanoin importante tebes no labele para deit iha Dili, maibe kontinua nafatin ba sosiedade sira hotu bele kompriende saida mak moras ida ne’e no nia impaktu bainhira afetado ona husi moras,” Deputada Soares sujere.

Iha parte seluk, reprejentante Ministerio Saude, Apolinario Aparicio Guterres, hateten virus ida ne’e da’et liu husi relasaun seksual (ho ema ne’ebe afetadu ona), transfusaun ran inklui mos husi inan ba ona durante iha isin no hafoin partus liu husi susu been inan nian. 

Nia dehan,  meius prevensaun ne’ebe efetivu iha mundu agora mak : primeiru abstensia ka jejun, labele halo relasaun seksual arbiru, segundu be faithful, katak halo relasaun ho ema ida deit, no ikus mak tenke uja kondom bainhira halo relasaun seksual.

“Numeru ne’ebe agora ita eziste barak liu mak transmite liu husi halo relasaun seksual la seguru ou la uza protesaun,” nia hateten.

LEAVE A REPLY

Please enter your comment!
Please enter your name here
Captcha verification failed!
CAPTCHA user score failed. Please contact us!