
Xefe Unidade iha Ospital Nasional Guido Valadares(HNGV), Cosme Ximenes, hateten doutor espesialista ba sala emerjensia ninian to’o agora seidauk iha.
“Emfermeiru sira ne’ebe espesialista ba emerjensia mos laiha,” Xefe Unidade HNGV,Cosme Ximenes hateten, iha Bidau, Dili.
Nia dehan, emfermeiru sira ne’ebe durante ne’e hala’o knar iha sala emerjensia ne’e barak liu mak area ospital ninian.
Nia hateten, emfermeiru junior no senior nia servisu hanesan deit, so salariu deit mak diferente.
“Lolos ami presiza ema nain ualu atu priense pozisaun ne’ebe mak iha, maibe to’o agora la iha nafatin,” nia dehan.
Emfermeiru sira ne’e, nia dehan, barak mak agora ho kondisaun moras, maibe sira obriga an nafatin hala’o sira nia servisu lor-loron, tanba ema laiha atu troka.
Entretantu Prezidente Komisaun F (saude, edukasuan, kultura, veteranus no igualdade jeneru), Deputadu Virgilio Hornai, rekonese katak pesoal iha sala emerjensia HNGV la to’o fo asistensia ba pasientes.
“Ami halo vizita surpreza ida ba ospital no ami identifika katak iha sala emerjensia sei menus rekursu humanus,” Deputadu Hornai hateten.
Nia hatutan, doutor no enfermeira iha sala emerjensia sei menus, presiza aumenta atu nune’e fo atendimentu diak ba pasiente sira .
“Pesoal sira mos la menta ho kondisoens ne’ebe ke iha , liu-liu aparelo ne’ebe fo asistensia ba moras ema iis bo’ot nian iha deit aparelo rua,” nia kestiona.
Tanba ne’e husu ba Ministeriu Saude, atu halo identifikasaun ba ekipamentus ne’ebe seidauk to’o, tenke aranja lalais, nune’e bele halo tratamentu saude ba pasiente sira.
Iha sorin seluk Administrador HNGV, Francisco do Rego, sublina fasilidade ba sala maternidade nian kompletu, tanba fasilidade sira ne’e balun apoiu mai husi Australia no China tanba iha ONGV nasaun rua ne’e nia mediku balun mos servisu iha ne’eba.
“Ita halo komparasaun iha ne’e,ekipamentu maternidade nian barak liu kompara ho sira selu-seluk,”Francisco dehan.
Nia hateten sala maternidade loron ida pasiente sira tama sai 50 to’o 60 pesoas maibe bidan seidauk to’o tanba bidan agora ne’ebe durante servisu loron no kalan ninian hamutuk ema nain tolu deit.
“Ita konta bidan ba maternide ninian ema seidauk to’o,” Rego hato’o.







