Asosiasaun HAK rekomenda ba Sekretario Estadu Komunikasaun Sosial (SEKOMS) no Team Five atu hadia Lei Komunikasaun Sosial, tanba iha lei ne’e artigu balun seidauk los.
Ativista Direitus Humanus, Jose Luis de Oliveira, hateten iha artigu 20 ne’e presiza haree didiak. “La’os fo sansaun deit ba jornalista sira, maibe fo sansaun mos ba autoridade sira, bah au ida ne’e ladun diak,” Ativista Oliveira sujere, iha Parlamentu Nasional.
Nia dehan, iha buat balun mak diak ona, maibe barakmak presiza hadia no komunikasaun social tenke iha lei ne’e, nune’e bele proteje direitu jornalista sira.
“Tanba ita nia estadu, estadu de direitu demokratiku, buat hotu-hotu tenke iha lei inklu lei komunikasaun sosial, atu kontrola, mai asegura ita nia direitu no dever,” nia hateten.
Entretantu Prezidente Komisaun A, (asuntu konstitusionais, justisa, administrasuan publika, poder local no anti korupsaun), Deputada Carmelita Moniz, hateten laiha orgaun estadu ida mak kria atu hamate fali dignidade estadu, profesional no dignidade pesoal nian.
“Hau husu ba imi jornalista sira, pur favor maske iha lei ne’e imi jornalista mak tau imi nia hanoin, maibe haree mos ba ema seluk nia hanoin, ne’e mak liberdade imprensa no liberdade espresaun,” Deputada Moniz hato’o.
“Ita hotu tenke hametin dignidade estadu nian,”.
Iha sorin seluk Vise Prezidente Parlamentu Nasional, Deputadu Aderito Hugo, hateten substansia husi lei ne’e laiha intensaun atu kontra fali konstituisaun.
“Laiha intensaun atu limita ba liberdade imprensa no liberdade espresaun ninian,” Deputadu Hugo hato’o.
Nia dehan, iha artigu 20 no 21 lei komunikasaun social ne’e koalia kona ba multa, entaun ida ne’e entidades media sira nia preokupasoens. “Maibe ita sei haree,”
Aleinde kona ba multa, nia dehan, iha artigu ida mos kona ba estabelesementu Konselho Imprensa hanesan autoriedade regulador, atu haree kona ba pasu pur pasu molok kazu ne’e tama ba iha tribunal.
“Importante liu mak ita labele husik deit estatus ida laiha regulamentu ba orgaun komunikasaun social,” nia hateten.
Tanba durante ne’e, nia afirma, Timor-Leste sei uja hela lei tranzisaun (Indonezia nia tempu) Undang-Undang no.40 tinan 1999 nian.
“La’os ona tempu atu uja nafatin ema seluk nia regulamentu, ita nia lei rasik propriu para bele iha koneksaun ho kultura ita nian rasik,” nia hateten.
Nia hateten, Lei Komunikasaun Sosial iha nasaun seluk nian, kuandu jornalista hakerek sala, orgaun komunikasaun mak responsavel, la’os jornalista.
“Maibe esperiensia iha fatin seluk, kuandu jornalista responsabilidade ba nia aktu, wainhira kazu tama ona iha tribunal,” nia hateten.








