
Organizasaun Fundasaun Timor Hari’i husu ba Ministerio Saúde, atu hadia sistema distribuisaun aimoruk ba fasilidade saude hotu,nune’e bele asegura atendementu saude ba komunidades, liu –liu moras HIV/SIDA nian, tanba sira nia moris depedente ba aimoruk Antri Retro Viral.

Diretor Fundasaun Timor Harii (FTH), Aguia Belo Ximenes, hateten aimoruk Anti Retro Viral (ARV) ne’e importante tebes ba pasiente HIV/SIDA sira, tanba ne’e Ministerio Saude (MS) tenke kontrola ba stok.
“Ami husu ba Ministerio Saude atu hadia no haforsa sistema, tanba Timor –Leste hetan apoiu oramentu husi fundu global tinan tolu tan mai ho montante mais ou menus $ 6,000,000 resin ba HIV/SIDA no STI,” dehan Belo, iha nia knar fatin Farol Dili.
Tuir nia, stok aimoruk ARV iha, tanba hetan apoiu husi fundu global hodi responde ba moras HIV/SIDA, maibe presiza tebes hadia sistema distribuisaun no espesialista ba aimoruk ARV.
Nia dehan, durante ne’e FTH liu husi Klinika VCCT halo ona teste ba grupu risku sira, hanesan grupu servisu seksu, kliente servisu seksu inklui mos mane halo relasaun seksual ho mane, hatene sira nia status HIV no identifika duni iha balun ne’ebe positive ba HIV no submete ona ba iha HNGV hodi hetan tratamentu ARV.
Iha parte seluk, reprezentante organizasaun Estrela Plus, ne’ebe durante ne’e akompanha pasiente HIV/SIDA sira tuir tratamentu, Franki Damianos,hateten dalaruma pesoal saude sira haruka pasiente sira fila, tanba aimoruk laiha iha fasilidade saude.
“Distribuisaun aimoruk mak tarde, entaun pesoal saude sira fila e ida ne’e akontese duni iha Ospital Nasional no Klinika Bairo-Pite,” Damianos dehan.
Nia hatutan katak sei iha stigma no diskriminasaun ba atendimentu saude ba afetado HIV/SIDA sira tuir sira nia hare bainhira akompania pasiente sira halo tratamentu iha fasilidade saude.
Nia informa katak sira akompania pasiente afetadu HIV/SIDA sira atu hetan tratamentu saude kuaze lubuk ida no sira iha duni mudansa ne’ebe diak bainhira hemu aimoruk tuir reseita medikus sira nian.
Entertantu, Vice Ministra Saude, Maria do Ceo hateten katak aimoruk ARV ne’e laos ministerio saude mak sosa maibe supporta husi global Fund tanba ne’e stok out ne’e iha duni maibe sira esforsu atu bele resolve ida ne’e.
“Ami kordena atu resolve lalais mais MS mak sosa maibe kordena deit osan husi fundu global mak apoiu ba ida ne’e,” dehan Vise Ministra Ceo.







