
Administrador ne’e hateten, lolos okupante sira agradese ba estadu tanba durante ne’e sira okupa fatin ne’e gratuita.
“La’os ita mai ilegalmente okupa tiha propriedade estadu nian, depois ikus mai estadu presiza ba dezenvolvementu nian no haruka sira sai maibe sira husu fali kompensasaun, ne’e la los e laiha kompensasaun ba sira,” hateten Administrador Distritu Dili, Soares foin lalais iha nia fatin, Matadouru, Dili.
Nia hatutan, eis Hotel Resende ne’e propriedade estadu nian tanba ne’e husu ba okupante sira atu kompriende saida mak estadu nian tenke fo ba estadu no saida mak komunidade nian tenke komunidade nian “ita labele kahur malu,”.
Administrador ne’e dehan, Governu halo diskusaun ho komunidade sira enkuantu rai ne’e komunidade nian no estadu presiza atu halo dezenvolvimentu, ida ne’e estadu nian entaun la presiza halo dialogu ho okupante sira ne’e.
Tuir nia, Administrasaun Distritu Dili hamutuk ho Teras Propriedade sei ba fo hatene tan dala ida no fo ona notifikasaun to’o loron 15 sira tenke hamamuk fatin refere.
“Kuandu to’o loron 15 mak nafatin la sai husi fatin refere, Distritu Dili fo apoiu tomak ba Teras Propriedade para hasai sira obrigatoriamente,” dehan Administrador Soares ho seriu.
Entretantu Porta Voz Okupante Eis Hotel Resende, Anacleto Gusmao Soares, husu ba Governu atu kria kondisaun ba sira antes haruka sira sai husi fatin ne’eba.
“Ami nia ezijensia importante liu mak Governu tenke halo dialogu ho ami lai para rona netik ami nia aspirasaun ne’e, oinsa bele kria kondisaun ba ami estudante ne’e atu nune’e ami garante ba futuru nasaun nian,” eziji Porta Voz Soares.
Tuir Porta Voz Soares katak, sira okupa fatin ne’e tanba sira laiha familia iha Dili no maioria estudante sira.
“Uma atu aluga iha mais karun liu tanba fulan ida selu 50 to’o 60 dolares, ami osan la iha, entaun ami hare fatin ida ne’e mamuk mak ami okupa,” Porta Voz ne’e dehan.
Iha fatin hanesan Okupante Francelino Antonio Ximenes, husu ba governu atu halo dialogu ho Okupante sira nune’’e bele kria mekanismu diak ida entre parte rua ne’e.
“Presiza dialogu konstituisaun mutualismu, nune’e labele fo impaktu ba sira nia estudus,” Okupante Ximenes husu.








