

Hafoin dignatarious almosu tiha iha palasio nia oin ho Primeiru Ministru Kai Rala Xanana Gusmao harame parte sosial ne’e konvidadus hetan konvite atu assisite revelasaun prezente ne’ebe SE Pires promete ona.
Ho konvidadus no mos media nasional no internasional prezente PM Gusmao loke kurtina atu revela kadoras rohan ne’ebe lori hafoin vizita ba fabrika kadoras bo’ot liu iha rai Alemanha nudar simbolo katak Timor-Leste pronto ona atu dada kadoras hosi Greater Sunrise fatin esplorasaun petrolifera konjunta entre Australia no Timor-Leste mai iha territoriu nasional atu bele estabelse industria mina rai no gas nasional.
“Ema balun dala barak husu kadoras ne’e saida lolos, kanu ne’e hanusa antaun ita ohin hatudu kongretamente kadoras ne’e maka ida ne’e, mais ne’e hanesan contoh ki’ik oan ida, e ida ne’ebe maka atu halo ne’e 230 kilometru,” dehan Sekretariu Estadu Rakursu Naturais, Alfredo Pires, semana kotuk (16/05), iha Palacio Governu, Dili.
Tuir nia, Kompania Alemanha ho sira nia kapasidade ne’ebe iha, pronto atu ajuda hodi dada kadoras mai Timor-Leste e Governu foun tenke esforsu aan.
“Wainhira governu konstitusional atu tama, governu dehan kedas sei halo esforsu hotu atu dada kadoras ne’e mai Timor-Leste, atu atinji buat ne’e lori tempu, no prosesu negosiasaun, no mos presiza halo estudus lubuk ida no mos detaliadu, mais governu sei esforsu nafatin,” hateten SE Pires.
Entertantu Deputy Diretor Organizasaun Nao Governamental Luta Hamutuk, Joaozito Viana, dehan ne’e hanesan esforsu ida ne’ebe maka Governu hatudu ba publiku katak kadoras atu mai.
“Maibe Luta Hamutuk atu dehan katak, ne’e ita nia espetasaun hotu katak kadoras tenke mai, maibe na realidade negosiasaun no dezisaun seidauk iha, negosiasaun rasik sei remata iha Janeiru 2013, signifika katak tenke reve fila fali ita nia negosiasaun foun, ne’e duni husi luta hamutuk hanoin diak liu hapara manobras politika ne’e,” dehan Deputy Diretor LH Viana.
Nia sujere, governu diak liu halo negosiasaun ho Governu Australia para dada ona pipeline mai Timor, tanba durante ne’e seidauk iha desizaun.
“Australia no Timor seidauk iha desizaun pipeline ne’e atu dada ba iha ne’ebe, ne’e hanesan informasaun ikus ne’ebe maka ami rona mais ami louva ho Primeiru Ministru, tanba nia koko atu hatudu ba mundu, atu hetan simpatia husi doadores sira,” Deputy Viana tenik.
Governtu Timor-Leste no kompanhia Australia Woodside kleur ona halao negosiasaun kona ba oinsa bele prosessa gas hosi Greater Sunrise ho valor estimadu bilhao sanulu resin. Partes rua tenki halo desizaun to’o 2013 data wanhira akordu oras ne’e atu ramata.
Projektu Greater Sunrise project maneja hosi kompanhi petrolifera Woodside ne’ebe prefere tau refinaria flutuante iha tasi leten maibe pozisaun governu Timor-Leste atu dada kadoras ho nia naruk 230 kilometru mai iha Timor-Leste.







