Komunidade ida alega hetan baku husi polisia

0
66

Alegasaun katak tanba membru polisia baku komunidade sein razaun iha Distritu Liquisa, vitima Francisco dos Santos halo keixa mai iha Parlamentu Nasional iha komisaun B kona ba hahalok brutal husi polisia nee.Membru polisia ho inisial A husi Distritu Liquisa alega baku komunidade ida ho naran kompletu Francisco dos Santos ho idade 57 hela iha Liquisa, suku Fatukesi, Kampung Katar Leman. Vitima alegada hateten katak atake ne’e akuntese foin lalais iha 05/01/2012 tuku 4 lokraik.

Ho torturasaun ne’e, vitima dos Santos hetan moras maka’as iha nia kanotak, mear no susar tebes bainhira atu dada iis.
“Problema tanba hau nia mane foun ho hau nia oan feto mak halo problema, depois polisia ne’e husi kota ba asalta fali labarik nain rua.

Nia to’o iha ne’e la husu ida, tama husi odamatan ho kilat langsung baku kedas hau nia oan mane ida. Baku tebe, tuku labarik, tebe monu tun ba rai, labarik sai mai liur tuku nafatin, pistola hatudu dadauk no baku bebeik. Depois labarik halai polisia ne’e ho nia maun ida baku fali hau, tebe hau, tuku hau, hau monu ba rai dala tolu hau nia matan ne’e nakukun hotu.

Pistol ne’e se ba haumak sama tan hau. Polisia ne’e uza faru militar kaus metan, no kalsa metan ho sapatu botas bo’ot ne’e,” hateten vitima Francisco dos Santos semana kotuk (11/01) bainhira hato’o keixa iha Parlamentu Nasional ba membrus Komisaun B.

Nia haktuir maske vitima halai tama to’o iha kuartu laran no subar iha kama okos maibe Polisia ho inisial A ne’e tama to’o kuartu laran no haruka vitima sai, maibe vitima la sai tanba nia senti oin nakukun los.
Tuir vitima kestiona polisia mak hanesan servidor nasauun no fo protesaun ba povu maibe tansa mak iha problema la resolve ho ulun malirin.

“Tansa maka ita uza poder atu hanehan ema nebe kbi’it la’ek, perguntas ida mai ita katak atitude hanesan ne’e bele halo ita hanoin katak polisia seidauk bele servi komunidade,” nia dehan.
Entertandu Deputadu Jose Teixeira, FRETILIN, hateten Parlamentu la’os Tribunal ne’ebe halo jugamentu ba kriminozu maibe bainhira vitima sira mai hato’o keixa tenke rona sira.

“Hau la’os hanesan halo julgamentu ba polisia iha fatin ida ne’e maibe sira mai hato’o keixa ami tenke rona sira e diak liu vitima sira ne’e ba halo keixa ba Provedor Direitu Humanus no Justisa (PDHJ) tanba sira mak iha kompetensia atu hare violasaun direitu humanu. Sei wainhira polisia baku duni ema sem iha razaun, uza violensia esesiva entaun ne’e violasaun direitus umanu,” Deputado Teixeira dehan.

Deputadu ne’e husu ba komunidade sira katak bainhira membru polisia sira baku ema arbiru deit, vitima bele kazu ne’e ba iha Ministeriu Publiku nune’e bele submete ba iha tribunal.
Entertantu Xefi Servisu Investigasaun Criminal  (SIC), PNTL, Superintendente Calistu Gonzaga kaulker kazu kriminoza hetan atensan hanesan.

“Portantu kualquer kazu ne’ebe maka akuntese intermus de kazu ne’e Krimi Publiku klaru ke inprimeiru tenkiser halo atendementu, depois ita hetan informasaun husi vitima exemplu hanesan ita mensiaona suspeitu baku hela vitima, suspeitu ne’e se’e-se’e  deit, ami la hare suspeitu ne’e husi instituisaun estadu ninian, mai husi  Organizasaun Naun Govermental maibe suspeitu ne’e pesoalmente kualquer se’e deit,” dehan Superintendente Gonzaga.

Nia sublinha liu tan katak, wainhira mensiona katak pesoal ida husi  polisia halo krimi entaun husi SIC foti medida hanesan ne’ebe maka husi SIC implementa ba ema hotu-hotu.
“Kazu ne’e akuntese iha Liquisa ne’e ita nia Kuadru Investigasaun iha ne’eba nia mak halo prosesu. Konaba kazu ne’e hau seidauk rona maibe ida ne’e talves simples, talves agravadu, maibe klaru ke ita nia kuadru nia iha obrigatoriu atu hola imediatamente para atu halo prosesu ne’e,” dehan Superintendente Gonzaga.

LEAVE A REPLY

Please enter your comment!
Please enter your name here
Captcha verification failed!
CAPTCHA user score failed. Please contact us!