AMNESTY INTERNATIONAL DEKLARASAUN PUBLIKA
12 NovembRO2011. Index: ASA 57/004/2011
Amnesty International apela ba governus Timor-Leste no Indonesia atu fo justisa ba vitimas Massakre Santa Cruz ne’ebe akontese 20 anos liu ba iha Dili, kapital. Iha dader loron 12 Novembro 1991, forsas seguransa Indonesia hamate ho violensia prosisaun dame ne’ebe ema nain 3000 partisipa iha Semiterio Santa Cruz iha Dili.
Governus rua ne’e tenki investiga and lori ba hasoru justisa sira ne’ebe responsavel ba homisidius ne’e, halo ema lakon, no mos uza forsa bo’ot liu durante demonstraun pasifika ne’e.
Nafatin la konsegue – hafoin tinan 20 – atu lori kulpadus atu hatan halo sai bo’ot liu tan problema inpunidade ba krimes hasoru lei internasional no violasoens direitus umanus seluk ne’ebe komete durante okupasaun hosi Indonesia ba Timor-Leste entre tinan 1975-1999.
Timoroan barak mate ne’ebe tuir memorial ida dader ne’eba ba Sebastiao Gomes Rangel, ne’ebe oho hosi forsas seguransa Indonesia iha loron 28 Outubro 1991. Durante prosisaun halao iha dalan ba semiteriu, spanduk pro-independensia no bandeira foti sae. Wainhira korteju to’o iha semiteriu oin, forsas seguransa hahu tiru. La iha avizu.Tuir testemunha okulares ne’ebe Aministia Internasional hetan hafoin kedas massakre, soldadus balun tiru ba leten no balun tiru prosissaun. Semiteriu nia didin la husik ema eskapa maibe tiru kontinua nafatin hasoru sira ne’ebe koko atu halai.
Balun fiar tiru iha kotuk wainhira koko atu halai. Partisipantes barak fiar tiru mate ka hetan kanek todan. Ema atus-ba-atus kanek todan durante insidente ne’e.
Iha relatoriu fo sai iha 1994, Reportour Espesian ONU nian kona ba ezekusoens estrajidisial, sumaria ka arbitraria desidi katak membrus militar Indonesia responsavel ba homisidio durante eventu ne’e no katak resposta “operasaun military planeada atu hasoru espresaun publika kona ba hakarak politika tuir dalan ida ne’ebe la tuir padroens direitus umanus internasional”.
Numero lolos ema nain hira mak mate, lakon ka kanek durante insidente ne’e seidauk hatene lolos, maibe tuir estimativasa katak liu ema nain 200 mak mate ka lakon no besik ema nain 400 mak kanek. Liu tinana 20 nafatin iha apelu ba justisa no tentativas atu halo kulpadu sira hatan sei fraku hela.
Iha 2001, governu Timor-Leste harii Komisaun ba Lia los, Resepsaun no Rekonsiliasaun (CAVR) ho mandatu atu halo inkeritu kona ba verdade kona ba violasoens direitus umanus ne’ebe halao entre 1975 no 1999. Iha 2005 Komisaun ne’e publika nia relatoriu dahuluk ne’ebe rekomenda investigasaun no lori ba tribunal sira ne’ebe suspeita halao krimes serius tuir lei internasional hosi 1975-1999, tama mos Massakre Santa Cruz. Tuir Komissaun mos, maske iha evidensia kona ba involvimentu diretu ofisial militar nain 72, to’o ohin loron nain 10 deit mak ba tribunal no hetan sentensan hosi tribunal military ba fulan ualu to 18 dadur. Komisaun mos rekomenda atu buka tuir fatin hakoi ba sira lakon no reparasaun ba vitimas.
Amnesty International apela ba autoridades Timor no Indoensia atu hahu kedas investigasaun independente, inparsial no efektiva kona ba eventus Semiteriu Santa Cruz iha 12 Novembru 1991. Investigasaun ne’e tenki iha kontestu investigasaun bo’ot liu kona ba krimis serious ne’ebe halao durante 1975-1999. Autoridades Timor no Indonesia mos tenki lori kulpadus ba hasoru justisa iha prosedimentus justu no la bele uza pena-morte and garante katak vitims simu reparasaun kompleta.
Maioria sira ne’ebe hetan akuzasaun kona ba violasoens direitus umanus fiar katka heta mahon iha Indonesia no Amnesty International apela ba autoridades Indonesia atu kopera ho investigasoens no prosekusoens ema ne’ebe hetan akuzasaun krimes iha Timor-Leste durante tinan 1975 no1999, tama mos halo estradisaun no asistensia legal ba-mai ho Timor-Leste.
Amnesty International mos apela ba Nasoens Unidas Konselho Seguransa atu foti medidas kedas atu estabelese ka harii planu tempu naruk atu haktoru inpunidade ba krimes hirak ne’e.
Parte plany tuir los Konselho Seguransa deve harii tribunal criminal internasional kona ba krimes hotu halo iha Timor-Leste hosi 1975-1999.
Iha 2005, Komisaun ONU ema peritus rekomenda katak Konselho Seguransa adopts rezolusaun iha Karta ONU, Kapitulu VII nia okos atu harii tribunal criminal internasional ad hoc ba Timor-Lestes karik passus jenuinos la halao atu lori responsavel sira kona ba krimes kontra umanidade no funu iha Timor-Leste. Hafoin tinan ne’en passus hirak ne’e seidauk implementa.
Amnesty International apelamos ba Governu Timor-Leste atu implementa rekomendasoens CAVR atu harii rejistu publiku kona ba ema lakon no sira ne’ebe hetan oho entre 1975 no 1999 no servisu hamutuk ho governu Indonesia atu halao inkeritu sistematiku kona ba fatin no destino sira ne’ebe lakon to’o ohin loron.
Amnesty International mos apela ba governus Timor-Leste no Indonesia atu retifika Konvensaun kona ba Protesaun Ema Hotu hosi Lakon Obrigado lalais, no inkorpora provizoes iha Lei Domestika nasional no implementa politikas no pratikas.






