JSMP Implementa Seminario Internasional konaba “Justisa no Akontabilidade ba Crime Pasadu”

0
92
(JSMP) no ONG Amnesty Internasional (AI) organiza seminariu internasional kona ba “ Justisa no Akontablidade ba Crime Pasadu” hodi buka hetan justisa ba crime grave ne’ebe akontese iha tempu pasadu iha Timor Leste.
(JSMP) no ONG Amnesty Internasional (AI) organiza seminariu internasional kona ba “ Justisa no Akontablidade ba Crime Pasadu” hodi buka hetan justisa ba crime grave ne’ebe akontese iha tempu pasadu iha Timor Leste.

(JSMP) no ONG Amnesty Internasional (AI) organiza seminariu internasional kona ba “ Justisa no Akontablidade ba Crime Pasadu” hodi buka hetan justisa ba crime grave ne’ebe akontese iha tempu  pasadu iha Timor Leste.
(JSMP) no ONG Amnesty Internasional (AI) organiza seminariu internasional kona ba “ Justisa no Akontablidade ba Crime Pasadu” hodi buka hetan justisa ba crime grave ne’ebe akontese iha tempu pasadu iha Timor Leste.
Judisial Sistema Monitorizasaun Programa (JSMP) no Organizasaun Naun Governamental (ONG) Amnesty Internasional ka Amnistia Internasional (AI) organiza seminariu internasional konaba “Justisa no akontabilidade ba Crime pasadu”  liu liu kona ba inportansia buka hetan justisa ba krime grave ne’ebe akontese iha tempu pasadu iha Timor –Leste.

“Ami hotu-hotu hanoin atu implementa seminario ne’e tamba la keur tan ita tama ona ba faze foun ida tan prosesu demokratiku ida konaba elisaun jeral sei mosu figura foun ida ne’ebe ita imazina atu ba tur iha chave estadu nian tanba ne’e ami realiza seminario ne’e atu konvida ema hanesan Sr. Taur Matan Ruak, kandidatu Prezidente forte no husi partido politiku Dr. Rui Maia Araujo, sira bele reprezenta hanoin no ezizensia sira ne’ebe durante ne’e ita prekupa hela. Ita espera katak ho seminariu ne’e bele provoka ideas barak atu ita hare fila fali estratejia no planu saida ita inplementa ba tinan oin relasiona ho krime pasadu,” dehan Diretor Exekutivu JSMP Luis de Oliveira Sampaio semana kotuk (9/11) iha Salao Delta Nova, iha Comoro, Dili.
Relatoriu komisaun rua Comissaun Akolhimentu, Verdade no Rekonsiliasaun (CAVR) no Comissaun Verdade no Akolhimentu (CVA) rekuinese ona katak akontesementu violasaun direitus humanu tempu pasadu maibe hetan inpedementu tanba entidades relevente la iha vontade atu lori prosesu ne’e ba oin no prosesu debate lei ba reparasaun no instituisaun memorial sei impede iha Parlamentu Nasional.
Iha fatin hanesan Taur Matan Ruak ne’ebe sai orador ba vizaun justisa ba vitima violasaun direitu umanu hateten katak buat ne’ebe ita hare inportante mak justisa no asistensia ba vitima. Justisa mak prosesu ne’ebe sei kontinua lao se laos ohin tinan 10 ba oin tanba laiha Timoroan ida hateten katak justisa lalao.
“Infelismente agora ita tenke servisu makas no harii paz iha ita nia nasaun. Maibe presiza halo koperasaun servisu ho internasional ne’ebe uluk apoiu Indonesia invade ita nia nasaun. Hau hanoin TL sei la iha paz kuandu la servisu ho sira.”
Iha fatin hanesan, Diretor JSMP De Oliveira, ne’ebe sai orador mos iha seminariu ne’e, ba rona vitima nia lian relasiona ho krime pasadu hateten katak vitima violasaun direitus humanu iha pasadu laos vitima ba asidente maibe mai husi konflitu politiku ne’ebe akontese iha tinan 1974 to’o 1999 ho prinsipiu luta ba libertasaun.
Nia haktuir katak ho akontesementu ne’e to’o ohin loron vitima sira kontinua halerik katak nia fuan kanek estadu seidauk kura, katak seidauk iha justisa ne’ebe justu ba sira.
Nia hatutan tan katak justisa laos ba vitima pasadu nian deit maibe nasaun no sosiedade nia interese hotu kuandu justisa lalao laos deit ita husik problema ba vitima sira maibe ita hamosu problema ba ita nia estadu rasik.
“Tuir hau, oportunidade sira hanesan ne’e inportante ba ita atu fanu malu no fo hanoin malu kona ba obrigasaun estado soberanu indepedente nia funsiona. Dalabarak ita hare ita nia estadu mak hamrik hela hanesan ne’e maibe ita la hatene funsaun estadu mak saida. Funsaun inportante mak orgaun judisiariu ne’ebe mak tenke funsiona hodi kondena no julga ema ne’ebe halo krime iha pasadu hodi nune’e bele restaura fali vitima sira nia direitu hodi nune’e vitima sira bele sente katak sira nudar sidadaun Timor –Leste. Bainhira ita la halo julgamentu vitima sira bele sente sira hanesan sosiedade segundu klase,” dehan kordenadoor Asosiasaun Vitima, [Naran].

LEAVE A REPLY

Please enter your comment!
Please enter your name here
Captcha verification failed!
CAPTCHA user score failed. Please contact us!