Relasiona fos nebe dodok iha Armajen Same, Membru Parlamentu sira husu ba membrus Governu sira labele fo sala ba malu maibe tenki halo jestaun nebe integradu.
“Labele hanesan ne’e, komesa aat ona komesa fo sala ba malu ona. Maibe hau hakarak hateten deit katak jestaun mak la lao,” hateten Deputadu Inacio Moreira, FRETILI, iha Parlamentu Nasional, semana kotuk (21/10).
Deputado Moreira husu tenki responsabilidade no esplika tanba saida mak fos dodok no aat.
“Ida ne’e hau hakarak hateten deit tanba la iha kapasidade halo jestaun,” Deptuado Moreira haktuir.
Entertantu Deputadu Aderito Hugo, CNRT, hateten katak iha 2011 Ministeriu Turismu Comercio no industria (MTCI) la iha responsabilidade ba fos ona.
“Iha 2011 fos iha ne’e intervensaun ba iha dejastre naturais ninian, tan ne’e mak iha Ministeriu Solidariedade Social [MSS] ninia kompetensia duni atu halo distribuisaun,” hateten Deputadu Hugo.
Nia hateten tan katak distribuisaun fos husi MSS horas ne’e tama ona iha fatin–fatin hodi intervensaun ba vitima dejastre naturais sira.
“Ne’e los duni, Ministeriu Solidariedade Sosial ninia kompetensia duni.”
Nia hateten katak fos iha Armazen Distritu Same laos MTCI nian maibe husi MSS nian hodi atu fo ajuda ba vitima dejastre naturais sira.
“Tenki husu ba sira tanba sa mak dodok, tanba ema nebe sosa ne’e mak kualidade ga tau iha armajen mak la iha kondisaun, ita la hatene,” haktuir Deputadu Hugo.
Entretanto Deputadu Adriano Joao hateten katak tuir lolos membru Governu la bele fo kulpa ba malu tanba la iha kordenasaun ba malu.
“Sira sala hotu deit, povu sira iha baze la hetan fos tanba sa mak fos dodok deit iha Armajen laran,” Deputado Adriano husu.
Nia husu Ministeriu solidariedade social no Ministeriu Turismu Komersiu no industria tenki kordena ba malu atu nune’e fo sira iha armajen laran labele sai estraga deit.
Iha komunikadu imprensa husi Ministeriu Turismu Komersio Industria (MTCI) nian hateten katak, informasaun ne’e la bazeia ba faktus, tanba fos iha Armazen iha Manufahi, Distritu Same, MSS niian nebe mak utilija hodi hatan ba problema dejastre naturais nebe mak povu sira infrenta durante ne’e.
MTCI hakarak reforsa tan katak, fos iha Armajen Manufahi laos responsabilidade MTCI ninian maibe MSS ninian.
Jestor Seguransa Alimentar, Sancho da Silva hateten katak fos MTCI iha armajen sei naton hodi atende nesesidade povu Timor-Leste nian.
Nia hateten, hare ba difikuldades komunidade nian iha area remotas ba folin nesesidades bajiku, liu liu fos nebe mak sae makas laos kulpa MTCI nian maibe tanba Timor Leste adopta Sistema Merkadu Livre.
“Maibe la signifika katak, MTCI nonok deit hodi hare nia povu hamlaha, fos iha Armajen Tibarsei prontu atu sustenta ita nia povu Timor laran tomak,” dehan da Silva.
Tuir Nia katak, prosesu distribuisaun bazea ba kalendariu nebe mak estabelese tiha ona, no depende mos ba pedido husi lider komunitariu sira ba iha MTCI.
Wainhira TDW koko konfirma asuntu ne’e ba iha Ministeriu Solidariedade social maibe la konsege tanba la iha fatin atu responde asuntu ne’e.






