

“La’os dehan la tuir kurikulum maibe ami bolu kurikulum tranzitorio (kurikulum ne’ebe adapta husi sistema Indonesia nian) depois ita altera balun, ita mantein aumenta fali balun, subtitui balun tuir realidade Timor Leste nian,” hateten Diretor Kurikulum Nasional, Raimundo Jose Neto semana kotuk iha Vila Verde, Dili.
Tuir nia, iha tinan kotuk Ministeriu Edukasaun hetan tulun husi Universidade de Aveiro Portugal elabora dadauk ona kurikulum ba ensino secundario jeral.
“Portantu programa ne’e to’o ona faze iha final dokumentu ona agora hein deit atu lori ba Konselho Ministru. Malae husi Universidade de Aveiru ne’e halo ona dekretu lei ba kurikulum ba Ensino Secundario jeral atu aprova iha Konselho Ministru,” nia dehan.
Nia hatutan, iha Janeiro 2012 kurikulu ba Ensino Secundario jeral bele implementa ona e agora dadauk sei elabora kurikulum no lei la hanesan,”nia katak.
“Ami bele dehan katak 80 % ami preparado ona signifika katak kurikulum prontu hotu ona , livru sira prontu hotu ona , agora dadauk ninia master mak malae sira husi Universidade de Aveiro Portugal Hakerek livru Disiplina 14 hakerek hotu nia master mai ona ,Ami fo ba aprovisionamentu halo ona konkursu percetakan grafika atu halo lei de impreesaun duplikasaun livru ba ensino secundario ,nune’e bainhira kuando to’o Janeiru 2012 livru sira ne’e iha hotu ona,”Neto informa.
Iha parte seluk Francisco da Costa Fernandes,Secretariu Jeral Sindikato Professores Timor-Leste (SPTL) hateten Ministerio Educasaun sei eskolha professores ida-idak husi mata pelajaran ne’ebe sira hanorin atu elabora kurikulu ba iha ensino secundario iha dia 5 de Outubru tinan ne’e.
“Durante ne’e kurikulum ne’ebe ami hodi hanorin ba alunos sira mak husi kurikulum Indonesia nian hanesan kurikulum 1994 nian ida ne’e mak hala’o,”nia informa.
Maske kurikulu foun ne’e mai tiha mos, ME tenke preparaoinsa mak bele implementa lingua Portugues iha ensinu baziku to’o sekundariu.
“Ami seidauk hatene katak atu elabora kurikulum ne’e atu tradus husi kurikulum Indonesia nian iha 1994 nian ba iha Portugues ka atu elabora foun fali tuir situasaun Timor nian ida ne’e mak ami seidauk hatene,” nia dehan.







