Maske governu bandu ona atu labele kuda kanko iha bee dalan tanba bele fo impaktu ba inundasaun maibe komunidade kontinua kuda kanko iha baleta laran.
Relasiona ho kestaun ne’e membru Parlamentu Nasional husu ba komunidade sira atu kumpri orden ne’ebe fo sai husi governu nune’e labele hamosu inundasaun bainhira tempu udan.
“sira bele kuda kanku maibe sira tenki kuda iha fatin nebe mak sira nian, bele kuda fatin ne’ebe bandu nune’e labele prejudika ema seluk,” hateten Deputadu Natalino do Santos iha Parlamentu, semana kotuk.
Tuir nia, komunidade sira tenke fo kontribuisaun ba prosesu dezenvolvementu ba nasaun ida ne’e, nune’e sidade Dili bele sai furak liu.
“Ita tenki rona orientasaun husi Primeiru Ministru nian, ita nudar sidadaun ita iha dever atu fo kontribuisaun ba dezenvolvementu nasaun ida ne’e,”Natalino informa.
Iha parte seluk, komunidade ne’ebe kuda kanko iha Ministeriu Justisa nia sorin, Amaro Campos, hateten sira nia moris depende ba kanko ne’ebe sira kuda ne’e.
“Situasaun ekonomia uma laran obriga hau kuda kanko nune’e bele hetan netik osan hodi sustenta familia no suporta oan sira nia eskola,”Amaro dehan.
Tuir nia, iha tinan kotuk, governu suru hotu sira nia kanko ne’ebe sira kuda iha baleta laran e komunidade sira ba husu atu governu fo kompensasaun maibe ate agora laiha.
“Entaun ami kontinua kuda tanba ami moris husi ne’e,” nia dehan.
Entretantu ekipa servisu iha dalan ninin husi Saneamentu Distritu Dili, Inocensio da Costa hateten, lor-loron sira hamos bee dalan, hamos hotu kanku sira ne’e maibe komunidade mak ulun fatuk tos kuda fila fali deit.
“Ami funsionariu saneamentu lor-loron hamos bee dalan sira ne’e, nune’e bee labele intupidu inklui hamos hotu kanku sira ne’ebe mak komunidade sira kuda iha baleta laran maibe komunidade mak ulun fatuk to’os suru tiha kuda fila fali deit,”Inocensio dehan.
Entretantu tuir Xefe Suku Kaikoli, Hipolito Marques, katak nia parte fo ona avizu atu labele kuda kanko iha bee dalan maibe komunidade sira mak ho ulun moruk kontinua kuda iha bee dalan.






