
Servisu Saúde Munisípiu Viqueque (SSMV) husu governu atu amenta tan ambulánsia, tanba durante ne’e sira iha ambulánsia ida de’it hodi kobre hotu iha postu saúde no sentru saúde sira iha Munisípiu Viqueque.
“Bainhira iha moras barak entaun ami susar atu halo transferénsia pasiente sira-ne’e ba iha ospitál referral, tanba ambulánsia ne’ebé mak tula moras ne’e ida de’it,” dehan Diretór SSMV, Dr. Aljaksono Soares Maia iha Díli.
Nia hateten, durante ne’e komunidade sira preokupa loos ba ambulánsia, tanba iha komunidade balun atu halo transferénsia lalais ba ospitál, maibé ambulánsia la iha.
“Dala ruma ambulánsia ne’e tula pasiente ba tiha sentru saúde, entaun pasiente sira seluk tenke aguenta hodi hein, to’o ambulánsia ne’e fila mai mak tula lori ba, tan ne’e pasiente barak mak preokupa ba ambulánsia, maibé ita-nia situasaun mak hanesan ne’e ita tenke konsiénsia hodi hein,” nia esplika.
Nia dehan, bazeia ba pasiente sira-nia preokupasaun buka ona sulusaun balun hodi hatan ba preokupasaun hira ne’e, mak uza tan ambulánsia multifunsaun hodi ajuda tula pasiente sira husi sentru saude sira no postu saude sira bainhira ambulánsia iha ne’e sai hela.
Iha fatin ketak, Xefe Suku Bahalarawain Munisípiu Viqueque, Angelo Pinto hateten, governu tenke haree ba problema sira-ne’e.
“Ita-nia governu presiza duni atu tau atensaun ba komunidade nia saúde, tanba komunidade sira ne’e presiza saúde ne’ebé mak di’ak,” nia dehan.
Nia hatutan, komunidade sira moras atu ba lalais ospitál, maibé ambulánsia la to’o, entaun komunidade sira tenke hein.
“Hanesan foin lalais akontese iha ne’e, ema moras makaas telefona ba sentru saúde Viqueque dehan ambulánsia sei tula ema moras balun iha ospitál referal ne’ebé hein lai. Tuir loloos ida-ne’e labele akontese,” nia esplika.
Iha fatin seluk, Vise-Ministru ba Fortalesimentu Institusional Saúde (VMFIS), José dos Reis Magno, hateten governu tau ona osan hodi rezolve problema sira-ne’e.”Ita haree ona problema sira-ne’e no Ministériu Saúde tau ona osan atu hodi halo manutensaun ba karreta sira ne’ebé aat, karik ida ne’ebé mak aat liu labele halo ona manutensaun mak ita sei hola foun,” nia dehan.