Tuir dadus Organizasaun Mundial Saude (OMS) tinan 2015, hatudu katak Timor-Leste inan nain 215 mak mate kada tinan husi nain 100,000 ne’ebe partus.
Bazeia ba dadus Demographic Health Survey 2010 Timor-Leste iha redusaun ne’ebe signifikante tebes durante tinan liman nia laran, tanba 2010 iha inan nain 557 husi nain 100, 000 mak mate bainhira partus.
Coordinator department of family health, gender and life course husi OMS regional, dotora Neena Raina hateten Timor –Leste iha atinjimentu ne’ebe signifikante tebes iha redusaun mortalidade inan nian, tanba Timor-Leste hahu ho prevalensia ne’ebe aas tebes.
“Timor –Leste numeru inan mate sei aas tebes, maibe Timor-Leste nia atinjimentu diak tebes, tanba iha redusaun ne’ebe signifikante tebes,” nia hateten iha 69th seksaun komite regiaun sudeste aziatiku, iha Colombo Sri Lanka.
Nia informa, kauza principal inan sira mate durante isin rua no partus ; mak ran fakar, moras tensaun liga ba isin rua no moras infeksaun sira seluk.
Nia informa mos, katak Timor-Leste iha planu estrategiku national ba saude inan ho oan ne’ebe diak tebes no iha komitmentu ne’ebe bo’ot husi politika nain sira atu implementa programas.
Maske iha redusaun, maibe nia dehan asesu inan sira nian ba fasilidade saude sei sai nafatin dezafiu bo’ot ba Timor-Leste.
Nia mos apresia ho programa outreach ne’ebe Timor –Leste adopta liu –liu programa Servisu Integradu Saude Comunitaria (SISCa), vizita domisiliario no saude familia ne’ebe diak tebes hodi enkoraja inan sira partus iha fasilidade saude.
Iha kestaun importante hat mak presiza halo hodi redus mortalidade inan iha nasaun membru sira, nia hateten kestaun hirak ne’e mak haforsa rekursus humanus (kapasidade no abilidade) atu atende partus, haforsa sistema transferensia, fo asistensia ne’ebe diak no ho kualidade inklui sosializasaun ba komunidade.
Timor-Leste hanesan nasaun foun, nia dehan presiza tempu atu dezenvolve rekursu humanus, investe ba ekipamentus no aimoruk, maibe Timor-Leste iha progresu ne’ebe diak tebes iha setor saude.
Iha parte seluk Vise Ministra Saude Timor-Leste, dotora Ana Isabel de Sousa hateten problema saude inan ho oan hanesan prioridade ida husi ministerio saude atu haree.
Nia hateten, governu iha komitmentu atu fo prioridade ba haforsa rekursu humanus iha setor hotu, tanba ne’e liu husi orsamentu jeral do estado tinan governu aloka fundus ba dezenvolvimentu capital humanu liu –liu hasa’e kapasidade rekursu humanu iha setor hotu.
“Moras foun sira ne’ebe mosu (moras la hada’et, moras hada’et, saude mental, neglected tropical diseases, moras nehan, saude inan ho oan inklui bee no saneamentu sai prioridade ba Timor-Leste,” nia hateten.
Alende ne’e, nia dehan ministerio mos sei fo atensaun ba iha saude terseira liu –liu transferensia moras ba rai liur sira.
Asuntu saude inan ho oan sai mos asuntu importante ba membru nasaun regiaun sudeste aziatiku sira hodi diskute iha enkontru Committee Regional.
Enkuantu tuir dadus organizasaun Saude Mundial 2015, hatudu husi nasaun membru 11 (Bangladesh, Bhutan, Democractic People’s Republic of Korea, India, Indonesia, Maldives, Myanmar, Nepal, Sri Lanka, Thailand inklui Timor-Leste), nasaun Nepal mak numeru inan mate aas liu kompara ho sira seluk (258/100,000) tuir ba Timor-Leste.








