MS Introdus Tan Imunizasaun Foun Lima

0
73
Ministerio Saude (MS) introdus tan imunizasaun foun lima ba iha komunidades, hodi fornese diak liu tan protesaun ba iha labarik sira husi moras ne’ebe afeta ba labarik sira.

Iha dia 1 Fevereiru 2016, Ministerio Saude (MS) introdus tan imunizasaun foun lima ba iha komunidades, atu fornese diak liu tan protesaun ba iha labarik sira husi moras ne’ebe afeta ba labarik sira.

Ministerio Saude (MS) introdus tan imunizasaun foun lima ba iha komunidades, hodi fornese diak liu tan protesaun ba iha labarik sira husi moras ne’ebe afeta ba labarik sira.

 

Diretora Saude Munisipio Dili, Agustina da Costa Saldanha, hateten Dili seidauk implementa imunizasaun foun lima ne’e tuir orario ne’ebe iha (ministerio fo sai ona), tanba sei iha faze sosializasaun no preparasaun tekniku. 

Imunizasaun foun lima mak ; imunizasaun kona ba hepatitis B (HepB) ba bebe foin moris, Inactivated poliovirus Vaccine (IPV) hamutuk ho Oral Poliovirus Vaccine (OPV) dose dalatolu ba bebe semana 14, Sarampu Rubel (SR) ba bebe fulan sia no fulan 18 (segunda faze), Diphtheria-Tetanus-Pertussis (DPT) ba bebe fulan 18 no imunizasaun Diphtheria and Tetanus (DT) ba labarik idade 6. 

“Presiza sensibiliza informasaun sira ba inan aman sira komprende kona ba importansia vasina no asaun kontinuasaun depois vacina, liu-liu efeitu antes implementa,” Diretora Saldanha hateten, iha Hotel Novo Turismu, Dili.  

Nia dehan, imunizasaun sei hahu hala’o iha fulan Marsu, tanba presiza kria uluk kondisoens atu fasilita prosesu atendementu ba iha labarik sira. 

Entretantu Teknika Officer Organizasaun Saude Mundial (OSM), dotor Sudath Peiris, hateten vasinasaun oin liman ne’e la’os atu troka vasina sira ne’ebe la’o tiha ona durante ne’e, so ke atu fornese protesaun ne’ebe diak liu tan ba labarik sira husi virus. 

Hanesan vasina IPV, nia hateten, antes ne’e tenke implementa ona OPV hodi proteze moras polio, agora introdus fali IVP atu haforsa, tanba IP V bele hamate virus. 

“Nasaun barak mak uza ona IPV hodi oho virus no kombate duni, realidade hatudu nasaun barak agora livre ona husi polio,” dotor Peiris hateten. 

Nia hateten, nasaun barak mak livre ona husi virus polio inklui Timor –Leste, maibe nafatin implementa imunizasaun OPV no IPV, tanba iha nasaun rua (Afganistaun no Pakistaun) virus ne’e sei eziste. 

“Importante mak tenke kontinua halo kampanha imunizasaun, tanba virus ne’e bele fila fali mai loron ruma ,” nia sujere. 

Nia esplika, virus polio da’et  ba ema liu husi ambiental no hahan no bee ne’ebe kontamina ona. Ema ne’ebe afeta ona virus ida ne’e iha posibilidade atu hetan aleizadu.  

Iha parte seluk Diretora sentru Saude Veira Cruz, Dulce Pinto Tilman, hateten sira pronto ezekuta programa imunizasaun, tanba sira iha pesoal saude ne’ebe sufsiente no preparadu.

 “Ami preparadu ona, hein deit instrusaun husi nasional atu implementa iha fasilidade saude sira,” nia hateten. 

Nia hatutan, sira mos kontinua halo vasinasaun rubella ba labarik sira ne’ebe seidauk bele simu iha loron kampania liu ba, tanba iha labarik barak mos seidauk hetan.

LEAVE A REPLY

Please enter your comment!
Please enter your name here
Captcha verification failed!
CAPTCHA user score failed. Please contact us!