
Membru Parlamentu Nasional, Deputado Arão Noel de Jesus Amaral, hateten parlamentu nasional aprova tiha ona proposta governu nian atu prolonga mandatu xefe sukus atual to’o fulan Otubro tinan 2016.

Tuir lei lideransa komunitaria Nu 3/2009 nian, nia hateten, eleisaun suku tinan ne’e tenke hala’o iha fulan Otubru, maibe adia fali to’o tinan oin, tanba governu sei halo alterasaun ba lei Nu 3/2009 hodi muda sistema eleisaun ne’ebe iha.
“Governu hatama proposta lei ida mai parlamentu e aprova ona extende mandatu xefe suku atual ba to’o fulan Otubro 2016,” Deputadu Amaral hateten, iha Parlamentu Nasional.
Maibe Vise Prezidente Komisaun A (konstituisaun, justisa, administrasaun publika, poder local e anti korupsaun) ne’e, hatetetn governu seidauk submete proposta alterasaun ba lei Nu 3/2009 ba iha komisaun atu halo pareser no diskute iha plenaria.
Nia hatutan, komisaun nia pareser atu muda sistema pakote no inquadra lideransa komunitaria ba iha struktura administrasaun lokal sira atu bele hetan kontrolu husi administradores intermus responsabilidade finanseiru.
“Kandidatu bele autonomia, maibe kona ba jestaun orsamentu tenke tama iha hirarkia ida nia okos, tanba durante ne’e sira lakon kontrolu, entaun halo tuir sira nia hakarak deit,”nia dehan.
Iha parte seluk, reprezentante organizasaun internasional Paz y Dezarrollu (PyD), Xisto Gonçalves, konkorda ho sistema eleisaun ne’ebe governu hakarak atu dezenvolve, maibe tenke iha valor demokrasia.
“Konseptu eleisaun ne’ebe bele fo valor ba demokrasia iha ita nia rai,” nia esperansa.
Alende ne’e, nia mos husu, ba governu atu trata xefe suku hotu hanesan, labele iha diskriminasaun intermus fasilidades no kapasitasaun tanba realidade sede suku iha nasional fasilidade kompletu liu kompara ho area rural.







