Vise Ministru Justisa, Ivo Jorge Valente, hateten esbosu lei justisa juvenile final ona no ajenda hela iha Konselho Ministru (KM) atu diskute no halo apresiasaun hodi submete ba iha Parlamentu Nasional.

Tuir nia, lei ne’e produs la di fisil maibe problema bo’ot mak ezekusaun lei ne’e rasik , tanba sei menus rekursu humanus.
“Hau bele fo ezemplu lei barak mak ita aprova, maibe seidauk ezekuta tanba ita nia rekursu humanus no infra-estrutura iha aprova lei ida lalais liu,” Vise Ministru Valente hateten, iha servisu fatin Colmera, Dili.
Nia hatutan, rekursu humanus no infra-estrutura sai obstaklu bo’ot atu ezekuta lei ida tanba rekursu humanu espesifiku ba juvenil liu –liu autor judicial sira mos menus.
Kuandu lei ne’e Parlamentu Nasional aprova no Prezidente promulga tiha, laos deit ona responsabilidade ministeriu nian, maibe entidades hotu, liu-liu ministeriu lubuk ida ne’ebe involve iha projetu ne’e.
Ministerio hirak ne’e mak Ministeriu Saude, Ministerio Solidaridade Social, Ministerio Edukasaun, Sekretariadu Estado Politika Formasaun Professional e Empregu (SEPFOPE) hodi haree ba formasaun inklui mos sosiedade sivil no religiozu sira.
Iha parte seluk reprezentante labarik, Ivonia Martins, ejiji ba governu atu aprova lalais lei justisa juvenil ne’e, nune’e bele fo protesaun ba labarik sira husi risku violensia.
Nia hatutan, Timor –Leste hetan independensia tinan 15 ona, maibe seidauk iha lei ida atu proteje labarik sira husi risku violensia sira.
“Ami husu ba ulun bo’ot sira atu fo mos importansia ba lei kodigu labarik, hanesan sumbrina ba lei sira seluk ne’ebe protese ami labarik sira se ami mak futuru ba nasaun ida ne’e,” nia ejiji.
Nia dehan, labarik barak mak agora fuma sigaru, hemu alcohol, asesu ba filmazen at sira, fa’an iha tempu kalan, maibe laiha baze legal ida atu protese sira.







