
Organizasaun Fundu Global apoiu orsamentu $7,6 milioens ba Ministerio Saude hodi suporta programa hasa’e konesementu populasaun kona ba lalaok virus HIV inklui mos tratamentu ba ema ho virus ne’e.

Administradora Fundu Global, doutora Telma de Oliveira, hateten orsamentu ne’e uja ba sosa aimoruk, reagente no sosializasaun informasaun durante tinan tolu nian (2014-2016).
Nia rekonese katak iha inisiu tinan 2014 aimoruk Anti Retro Viral (ARV) stock out duni, maibe agora sufsiente ba pasiente HIV/SIDA.
“Hau garantia aimoruk sei la stok out no expire, tanba ami iha manegementu ne’ebe diak tebes liu –liu dadus kona ba pasiente sira ne’ebe afetado,”doutora Telma hateten, iha selebrasaun loron mundial ba moras HIV/SIDA Iha Sentru Konvensaun, Dili.
Nia hatutan, ema ho virus HIV sira bele hetan aimoruk ARV iha sentru ARV ne’ebe ministerio estabelese ona iha fasilidade saude sira iha Dili laran inklui mos ospital referral sira.
Iha parte seluk, Diretora Ezekutivu organizasaun Strela Plus ne’ebe akompanha tratamentu ba ema ho virus HIV, Ines Lopes, hateten tratamentu ba ema ho virus HIV diak, tanba hetan apoiu husi fundu global, maibe sei sentraliza iha nasional.
Nia mos sujere ,atu Ministerio Saude (MS) identifika programa prioridade sira atu bele utiliza apoiu ne’ebe fundu global supporta tanba tempu ida fundu global sei hapara nia apoiu ba programa HIV.
“Hau espera katak governu bele responsabiliza asistensia sira ne’e bainhira fundu global hapara nia apoiu atu ema moris ho virus HIV bele hetan nafatin asistensia saude,” nia esperansa.
Entretantu, Sekretario Ezekutivu Komisaun Nasional Kontra HIV/SIDA, Daniel Marçal, hateten governu fo ona atensaun seriu atu redus kazu HIV iha rai laran liu husi sosializasaun edukasau prevensaun ba populasaun kona ba lalaok transmisaun virus HIV.
Nia hatutan, governu kira ona kondisaun hotu atu bele fo atensaun ba ema moris ho virus HIV liu –liu aimoruk no kodisaun seluk maibe vizitante mak menus atu halo tratamentu.
“Hau hanoin governu esforsu halo buat barak ona atu fo atendimentu ba ema ho virus HIV, maibe sira mak seidauk iha konsensia atu halo tratamentu tanba tauk no moe,” nia hateten.








