
Komisaun Nasional Kombate HIV/SIDA Timor –Leste (KNKS-TL) hamutuk ho KNKS Indonezia hala’o kampanha sosializasaun kona ba prevensaun ba virus HIV/SIDA ba komunidade area fronteira trestres, tanba risku ba transaksaun virus ne’e.

Sekretario Ezekutivu KNKS-TL, Daniel Marçal, hateten area fronteiras mak hanesan odomatan bo’ot entre nasaun Indonezia no Timor-Leste, entaun transaksaun virus ne’e mos maka’as.
“Ami halo hela koordenasaun ho komisaun Indonesia, oinsa bele hala’o atividades hamutuk iha fronteira Oe-Cusse, Maliana (Batugede) no Suai, tanba populasaun sira hela iha ne’eba risku tebes,” Sekretario Marcal hateten.
Nia parte sente preokupadu, tanba komunidade sira iha area fronteiras bele tama sai Atambua Indonesia la uja pasaporte, entaun sira bele monu ba iha tenstasaun sira ne’ebe bele lori sira ba iha risku.
Tuir dadus Ministerio Saude iha tinan 2003-2013,hatudu katak ema afetadu virus HIV/SIDA hamutuk 408, husi numeru ne’e distritu area fronteira mak numeru as inklui mos Dili.
Husi 408 pesoas ne’e, nia dehan, iha nain 40 mak mate ona no nain 100 resin mak dadaun ne’e halo hela tratamentu Antiretro viral (ARV) iha fasilidade saude, hanesan ospital referral sira, ospital nasional inklui mos Klinika Bairo-Pite.
Enkuantu pasiente 200 resin mak sei livre hela iha liur.
Iha parte seluk, Xefe Departamentu Unidade HIV/SIDA iha Ministerio Saude, Marta Abenia dos Santos, hateten ministeriu saude hamutuk ho parseiru internasional estabelese ona sentru VCT iha fasilidade saude sira.
Alende ne’e, nia dehan, estabelese ona sentru tratamentu ARV iha orspital referral sira atu fo tratamentu ba pasiente HIV/SIDA sira.
“Ami estabelese ona sentru tratamentu ARV iha Ospital Referral Baucau, Maliana, Suai, Maubesi, Oe-Cusse, Ospital Nasional no Klinika Bairo-Pite atu fo tratamentu ba pasiente sira afetado HIV/SIDA,” nia hateten.
Entretantu Deputada Josefa Alvares Pereira Soares, husu atu involve ema hotu liu –liu organizasaun feto sira iha programa sosializasaun informasaun sira ne’e, nune’e bele habelar ba feto maluk sira seluk iha area rural.
Liu-liu nia husu atu fo atensaun ba saude inan feto sira, “tanba hau hatene iha distritu balun HIV/SIDA as tebes, presiza tebes informasaun ne’e tenke hato’o mos ba feto maluk sira,”Prezidente Grupu Feto Parlamentar ne’e sujere.







