CNCS-TL: Inkaixa Materia Saude Seksual Iha Kurikulum Nasional

0
75
Sekretario Jeral Comisaun Nasional Combate HIV/SIDA iha Timor-Leste (CNCS-TL), Daniel Marçal

Sekretario Jeral Comisaun Nasional Combate HIV/SIDA iha Timor-Leste (CNCS-TL), Daniel Marçal, rekomenda ba governu atu inkaixa material saude seksual iha kurikulum nasional edukasuan nian hodi eduka joven sira.

Sekretario Jeral Comisaun Nasional Combate HIV/SIDA iha Timor-Leste (CNCS-TL), Daniel Marçal

Tuir nia, ho nune’e bele prevene no protese povu Timor –Leste husi virus HIV/SIDA, liu-liu estudante sira iha eskola tenke hetan ona edukasuan kona ba virus hamate ne’e.

“Foinsa’e sira presiza hatene no kompriende kona ba seksualidade, liu –liu liga ho orgaun reproduktivu sira, atu labele uja sala orgaun sira ne’ebe iha, se la’e bele risku ba moras HIV/SIDA,” SekJer CNCS, Marcal hateten, bainhira hala’o kampanha prevensaun moras HIV/SIDA, iha Fatuhada, Dili. 

Moras HIV/SIDA, nia dehan, oras ne’e dadaun sai problema ne’ebe seriu no presiza fo atensaun urgente husi entidades hotu atu prevene, tanba numeru afetado husi tinan 2003-2013 hamutuk 408 maioria ho idade reprodutivu (15-24). 

Iha parte seluk, Prezidente Komisaun F (saude, edukasaun, kultura, veteranus no igualidade jeneru), Deputadu Virgilio da Costa Hornai, konkorda no setor edukasuan tenke iha politika ida ne’ebe klaru atu kombate moras ne’e.

“Ami sei koalia ho Ministerio Edukasaun hodi inkaisa materia saude seksual ba iha kurikulum eskola, atu labarik sira bele iha konesementu,” Deputadu Hornai hateten. 

Problema Virus HIV/SIDA iha Timor-Leste, tuir nia, seriu tebes no tenke iha atensaun ne’ebe urgente liu –liu sosializasaun informasaun, tanba numeru afetado maioria ho idade ne’ebe reprodutivu.

“Ameasa bo’ot ba rekursu humanu Timor –Leste nian iha future bele mohu,” nia dehan.

Entretantu Ministru Edukasaun, Bendito Freitas, rekonese edukasaun seksualidade ne’e importante duni ba estudantes, maibe sei haree hahu husi nivel ensino.

Nia hatutan, iha ensino sekundario presiza ona atu halo introdus ba edukasaun seksualidade, maibe iha pre-eskolar no ensino baziku seidauk tempu atu introdus materia sira ne’e.   

“Ita sei hala’o aglu kurikulum nian atu dezenvolve ba oin hodi responde ba nesesidade, maibe atu responde direita, komunidade no familia mak iha responsabilidade tomak ba komportamentu oan sira nian,” Ministru Freitas hateten.

LEAVE A REPLY

Please enter your comment!
Please enter your name here
Captcha verification failed!
CAPTCHA user score failed. Please contact us!