
Membru Parlamentu Nasional preokupa ho dezenvolvementu feto iha area rural, tanba tinan-tinan maske aloka orsamentu ba sira, maibe feto iha area rural sei vulneravel tebes. 
Deputadu Osorio Florindo, hateten koalia kona ba dezenvolvementu feto iha aspetu politiku Timor –Leste sai modelu ba Nasoens Unidas, tanba persentajen bo’ot, maibe feto sira iha area rural barak sei vulneravel tebes.
“Feto iha politika hau dehan Timor-Leste modelu ba nasoens unidas, tanba ita presentajen ne’ebe as liu, maibe saida mak ita la sai modelu mak dezenvolvementu feto rural,” Deputadu Florindo preokupa, iha Parlamentu Nasional.
Entretantu Deputada Josefa Alvares Pereira Soares, rekonese katak feto iha area rural barak mak sei moris iha mukit no susar nia laran,seidauk iha dezenvolvementu ida ne’ebe signifikativu
“Tanba feto sira sei susar atu asesu ba fasilidade saude, tur ahi ho ajuda husi daia (bidan kampung), informasaun, bee moos, edukasaun no seluk tan.
Tanba ne’e nia rekomenda ba governu atu kria politika no planu ne’ebe diak hodi bele aleva konesementu no moris feto sira iha area rurais nian, labele la’o deit iha nasional.
Hatan ba kestaun ne’e Sekretaria Estado ba Promosaun Igualidade (SEPI), Idelta Maria Rodrigues, rekonese katak feto barak mak sei moris vulneravel, maibe dezenvolvementu feto iha area rural la mate, presiza tempu atu rezolve problema feto nian.
Nia dehan, problema ne’ebe feto rural sira infrenta ne’e, la’os kulpa SEPI nian deit, maibe problema sektoral, ministeriu hotu iha papel atu fo atensaun ba sira, hanesan falta fasilidade saude Ministerio Saude mak tenke fo atensaun no ministeriu seluk tan.
“Dezenvolvementu feto iha area rural iha, la’os mate tanba ita iha konselho sukus, feto iha dezenvolvementu local, so ke seidauk masimu,” nia dehan.
Nia hatutan, oras ne’e dadaun SEPI iha ona planu asaun annual jeneru ba distrital atu garantia nia implementasaun hodi kapasita feto sira iha area remotas.







