DWG Ejiji Governu Ratifika Konvensaun Direitus Defisiente

0
107

Prezidente Disability Working Group Timor –Leste, Joaquin Soares ejiji ba estado no governu Timor –Leste atu ratifika lalais konvensaun internasional kona ba direitus ema ho defisientes, nune’e bele asegura direitu defisiente sira nian.

Nia dehan, konvensaun ida ne’e hanesan mata dalan ida ba governu atu kria politika, programa no orsamentu ne’ebe diak, tanba tuir estatistika sensus uma kain 2010 hatudu katak husi total populasaun 1.066.409,  48.243 ema ho kondisaun defisiente.

“Ami nia rekomendasaun asina no ratifika universalmente konvensaun internasional ba direitus ema ho defisiente no konvensaun ne’e importante tebes atu realiza metas ne’ebe iha Miliniu Developmente Gols (MDG),” Prezidente Grupo Defisiente , Soares dehan iha Dili.

Nia rekonese, katak governu kria ona politika nasional ba ema defisiente no planu estrategiku nasional hodi asegura implementasaun iha area hanesan saude, edukasaun,formasaun professional no servisu, asistensia social, justisa, desportu no kultura, informasaun no komunikasaun inklui igualidade jeneru.

Nia mos husu ba Parlamentu Nasional  atu aloka orsamentu ne’ebe adekuadu ba instituisaun kompetente ne’ebe sai implementador ba areas priroidades ne’ebe mensiona ona iha politika nasional ne’e.

Alem de ne’e, grupo defisientes mos husu ba Ministerio Solidaridade Sosial atu servisu hamutuk ho diresaun estatistika nasional halo survey espesifiku ida, hodi identifika total ema ho difisiente no tipu defisiente ne’ebe iha rai laran.

Entretantu defisiente Gaspar Afonso, sente orgulhu tanba iha lideransa balun mak iha komitmentu atu fo atensaun ba situasaun ema ho defisente tuir lei haruka.

Tuir nia, ema vulneravel liu make ma ho kondisaun defisiente, tanba ne’e presiza tebes apoia governu intermus de moral, teknikal no financial atu sira mos bele halo buat ruma hodi kontribui ba dezenvolvementu pais nian.

“Ami nia neon la defisiente, ami sei luta no husu ba ita bo’ot sira atu loke laran no liman atu fo ami nia direitu, ami kontente tebes bainhira ita bo’ot sira fo ami nia direitu,” nia dehan.

Hatan ba ne’e, Ministra Solidaridade Sosial (MSS), Isabel Amaral Guterres, katak sira halo ona diskusaun ho instituisaun kompetente relevantes, hanesan Ministeriu Negosiu Estranjeiru hodi hare ba asuntu ne’e.

“Iha komitmentu atu asina no ratifika konvensaun internasional direitu ema defisiente no estabele komisaun nasional defisiente hodi monitoring no fiskaliza implementasaun pratika ne’ebe diak,” Ministra Guterres dehan.

LEAVE A REPLY

Please enter your comment!
Please enter your name here
Captcha verification failed!
CAPTCHA user score failed. Please contact us!