Luta Hamutuk: Lideransa TL Tenke Kuidadu An Husi Espionajen

0
79
NGO Luta Hamutuk, Mericio Akara, hatete lideransa tenke kuidadu an husi espionajen hosi rai bo'ot wainhira koalia liu hosi telemovel.

Diretor NGO Luta Hamutuk, Mericio Akara, sujere ba lideransa Timor-Leste atu kuidadu an husi espionajen husi nasaun bo’ot sira, bainhira halo diskusaun ba asuntu ruma ne’ebe importante, liu-liu kona ba mina no gas inklui seguransa.

NGO Luta Hamutuk, Mericio Akara, hatete lideransa tenke kuidadu an husi espionajen hosi rai bo’ot wainhira koalia liu hosi telemovel.

Diretor Akara hato’o kestaun ida ne’e relasiona ho akontesementu akuzasaun espionajen liu hosi telefone ne’ebe intelijensia Australia halo ba Prezidente Indonezia, Susilo Bambang Yudoyono no nis kaben, inklui pejabat nain lima seluk, foin dadaun no to’o agora situasuan nasaun rua ne’e sei iha tensaun hela.

Timor-Leste mos alega tiha ona Australian halao espionajem durante negosiasaun konaba mina no gas atu hetan vantajen komparativa durante prosesu negosiasaun.

Maske tuir nia espionajen (penyadapan) liu husi telephone, uja sasan elektronik, uja satelit ba mundu global hodi detekta malu ne’e normal, maibe Timor-Leste (TL) presiza kuidadu an.

“Ita bele detekta see deit, maibe ita tenke jere ita nia segredu para ema labele detekta, asuntu segredu mak hanesan negosiasaun ba asuntu mina no gas nian,” Diretor Luta Hamutuk (LH), Mericio Akara hateten, iha Palapaso, Dili.

Asuntu segredu seluk mak, nia dehan, kona ba seguransa pur ezemplu planu atu hola roo funu, kilat, no estrategia ba military, ne’e labele sai hanesan konsume publiku no wainhira koalia kona ba asuntu ne’e presiza mos limita, tanba durante ne’e seidauk iha kontrolasaun ba sistema komunikasaun iha rai laran.

Kona ba se mak bele kontrola ba segredu estadu niam dehan depende ba sistema ka manajementu komunikasaun.

“Asuntu importante presiza limita wainhira koalia via telemovel,” nia sujere.

Nia dehan, durante ne’e TL sente ga la sente maibe iha espionajen ne’ebe halo husi nasaun seluk ba Timor-Leste, maibe laiha dadus ema halo espionajen kona ba asuntu saida no horbainhira.

“Hau fiar, ne’e iha desde tempu resistensia hasoru Indonesia to’o agora espionajen mai Timor ne’e barak,” Diretor Akara hateten.

Iha fatin seluk membru Komisaun A (Justisa, Administrasaun Publika no Korupsaun), Deputadu Arao Noe, hateten akontesementu espionajen Australia ba Indonezia hanesan esperiensia ida mai Timor-Leste, atu kuidadu an.

Tuir nia, TL presiza prepara rekursu humanus iha area ida ne’e nian no sistema telekomunikasaun ida ne’ebe protezidu. 

“Atu nune’e linhas telephone ne’ebe prinsipais ema labele detekta arbiru,” Deputadu Noe dehan.

Tuir Lei Kodigu Penal Timor-Leste nian, nia dehan, halo espionajen ne’e krimi ida, maibe lei ne’e validu deit mai iha nasaun laran no la validu ba nasaun seluk, tanba ne’e agora dadaun kazu kona ba espionajen ne’e sei lori ba Konselhu Nasoens Unidas nian (ONU), atu halo avaliasaun ida hodi kriminaliza ema ne’ebe halo espionajen.

Iha lidun seluk estudante Universidade Nasional Timor Lorosa’e (UNTL), Fakuldade Sosial Politika (FASPOL), Francisco Soares, hateten espionajen ne’ebe akontese ba Indonezia-Australia sai hanesan sasin ba Timor-Leste.

Tanba tuir nia, Timor-Leste mos halo ligasaun bilateral barak ho nasaun seluk, lideransa sira presiza antisipa no limita liafuan importante ruma bainhira koalia iha linha telemovel.

LEAVE A REPLY

Please enter your comment!
Please enter your name here
Captcha verification failed!
CAPTCHA user score failed. Please contact us!