Minimiza Trabalhu Infantil, Presiza Konsiensializasaun Iha Baze

0
118
Sekretariu Estadu Ilidio Ximenes da Costa hateten, atu minimize numeru trabalhu infantile iha rai laran, tenke halo konsiensializasaun hahu kedas husi baze.

Sekretariu Estadu Politika Formasaun Profesional no Empregu, Ilidio Ximenes da Costa hateten, atu minimize numeru trabalhu infantile iha rai laran, tenke halo konsiensializasaun hahu kedas husi baze.

Nia  dehan, Timor-Leste ratifika ona konvensaun internasional iha artigu 189 no 201 koalia kona ba trabalhu infantile.

Sekretariu Estadu ne’e dehan, ohin loron labarik barak mak involve trabalhu infantile maske ho idade ne’ebe sei ki’ik.

“Ida ne’e tanba ekonomia familia la sufsiente,” SE da Costa dehan, bainhira nia parte halo enkontru ho Sekretariu Estadu Obras Publiku kona ba trabalhu infantile, iha Balide, Dili.

Tuir nia, enkontru ida ne’e importante no interesadu tebes no presiza kria konselhu komite ida maibe antes ne’e tenke tur hamutuk hodi hahu halo sosializasaun kona ba konvensaun ne’ebe Timor-Leste ratifika ona.

Nia mos sujere, sistema sosializasaun ne’e tenke liu husi eskola,sosiedade sivil inklui liu husi kampanha kona ba trabalhu infantile.

“Agora importante liu informasaun sira ne’e desimina ba iha fatin hotu-hotu, para oinsa bele konsiensializasaun ba ita nia inan aman sira, mos ba estudantes sira no liu-liu ba alin sira maske sira nia idade sei ki’ik maibe halo servisu todan,” Sekretariu Estadu ne’e apela.

Entretantu Sekretariu Estadu Obras Publika (SEOP),Luis Vaz Rodrigues katak, tenke halo protesaun ba labarik sira ne’ebe servisu ho idade ki’ik.

Tuir nia, iha kestaun rua mak presiza hala’o kona ba trabalhu infantile, mak kestaun teknika no politika. Kestaun teknika mak dadaun ne’e hahu halo diskusaun kona ba lei no politika mak, tenke iha diploma konjunta interministerial ne’ebe involve ministeriu hotu, hodi evita problema trabalhu infantile.

“Se ita la evita agora, tinan lima no tinan 10 mai tan ita nia labarik sira la iha ona vontade atu eskola, maibe sira buka mak atu servisu deit,”  SE Rodrigues preokupa.

Nia dehan, labarik sira ne’e mak future nasaun nian, tanba ne’e estadu ka governu iha obrigasaun atu tau matan ba sira, buka meius oinsa atu sir abele fokus ba eskola deit.

Iha sorin seluk Prezidente Komisaun Nasional ba Direitu Labarik  (KNDL), Adalgiza Ximenes dehan, sira seidauk iha dadus ida kona ba labarik (minoridade) involve iha servisu todan maibe sira prontu atu kolabora ho SEPFOPE hodi peskiza kona ba asuntu ne’e.

“Ita buka hatene, tanba saida mak nia servisu , tanba dalabarak liu-liu iha tempu natar no kuu kafe, labarik barak husik eskola hodi ba ajuda inan aman,” Prezidente KNDL ne’e dehan.

LEAVE A REPLY

Please enter your comment!
Please enter your name here
Captcha verification failed!
CAPTCHA user score failed. Please contact us!