

Tuir Director Ezekutivu Judisial Sysistem Monitoring Programa Luis de Oliveira sampaio hateten, julgamentu uja sistema movel iha nia valor positivu tanba ho ida ne’e povu kbi’it la’ek sira ne’ebe maka hela iha area rurais bele asesu mos ba Justisa.
“Julgamentu movél hanesan meu alternativa ne’ebé realistiku teb-tebes atu fasilita públiku asesu ba justisa sein gastu ne’ebé barak, tanba ne’e JSMP enkoraza nafatin tribunál sira atu kontinua ho meu hanesan ne’e too tribunál sira funsiona iha nivel distrital sira, dehan Luis de Oliveira Sampaio, Diretór Ezekutivu JSMP.
Ministériu Públiku akuza katak arguidu sira foti gazoel iha PLN Manatuto dala rua. Primeíriu litrus 30 no faan ba komunidade Manatuto no segundu arguidu ho inisiál PP foti tan litrus 20 no maibé polísia konsege prende no kaptura iha momentu ne’ebá kedas. Ministériu Públiku akuza hahalok arguidu sira nian ne’e ho artigu 251 Kódigu Penál, kona-ba furtu simples.
Arguidu sira deklara iha tribunál katak akuzasaun no faktus hirak ne’ebé Ministériu Públiku akuza ba sira ne’e loos hotu. Tanba arguidu sira konfesa totál sira nia hahalok, bazeia ba artigu 268. 4 Kódigu Prosesu Penál, tribunál deside atu la rona testemuña sira no kontinua ba alegasaun orál.
Iha alegasaun finál Ministériu Públiku husu ba tribunál atu kondena arguidu sira ho pena prizaun tinan 3 no halo suspensaun. Husi parte defeza iha kontra alegasaun husu ba tribunál atu fó pena ne’ebé kma’an ba arguidu sira tanba arguidu sira konfesa tiha ona sira nia hahalok ho sinseridade iha tribunál nia oin no hatudu hahalok arrependimentu.
Depois de alegasaun orál tribunál suspende audiénsia no marka 18 Marsu 2013 ba leitura sentensa.
Audiénsia julgamentu ne’e prejide husi juis singulár Dr. José Gonçalves, Ministériu Públiku reprezenta husi Dr. Baltazar Ramos no Arguidu sira hetan defeza husi Dr. Rui Maria Guterres, no kazu ne’e rasik rejista ho Númeru Prosesu 136/Crm.S/2012/TDB
Entretantu Deputada Albina Marcal Freitas hateten, wainhira Tribunal realiza julgamentu movel ne’e diak no importante atu nune’e komunidade sira ne’ebe maka hela iha area rurais bele asesu ba justisa.
“Tanba ho ida ne’e sira bele dezloka direitamente ba iha fatin, no sira mos rona direitamente komunidade sira nia kazu no keixa,” dehan Deputada Freitas.
Tuir nia, asaun sira ne’e labele halo deit iha distritu ida deit, maibe tenke iha distritu hotu-hotu atu nune’e komunidade sira hotu –hotu tantu iha vila no iha area rurais bele asesu hotu ba justisa.






