Kazu ne’e rasik akontese iha dia 07 Agostu 2010, iha Suku Parlamentu, Sub-Distritu Lautem, Distritu Lautem, Kazu ne’e rejista iha tribunál ho Númeru Prosesu 113/Crm.C/2012/TDB.
Diretor Ezekutivu, Judisial System Monitoring Program (JSMP), Luis de Oliveira Sampaio hateten, abuzu seksual ba labarik minoridade nudar krimi ida, tanba ne’e alem de arguido hetan pena husi tribunal, estadu mos iha dever atu bele buka asegura meius oin-oin atu bele proteje labarik husi abuzu seksual.
“Abuzu seksuál ba menór hanesan krime ne’ebé sériu tebes, tanba krime ne’e kontra direítu labarik sira nian atu livre husi kualker forma violénsia no afeta teb-tebes labarik sira nia dezenvolvimentu fíziku no psikolójiku.
Tanba ne’e, JSMP hanoin katak alem de kondena arguidu sira, Estadu tenke asegura meius hot-hotu disponivél atu proteze labarik sira husi kualker forma violénsia saída deit,” dehan Luis de Oliveira Sampaio, Diretór Ezekutivu JSMP liu husi komunikadu imprensa ne’ebe The Dili Weekly asesu.
Ministériu Públiku akuza arguidu nudar autór materiál ba kazu krime abuzu seksuál ho agravasaun ne’ebé prevee iha artigu 177 Kódigu Penál konjuga ho artigu 182 alinea 1.a.
Iha audiénsia ne’e tribunál prova katak arguidu kaer lezada nia liman dada ba harís fatin, hodi halo abuzu seksuál ba lezada hodi taka lezada nia ibun atu nune’é lezada labele hakilar.
Bazeia ba faktu provadu hirak ne’e no sirkustânsia sira ne’ebé asosiadu ho prosesu ne’e, tribunál konklui hodi kondena arguidu ho pena prizaun tinan 7 fulan 6.
Audiénsia julgamentu hodi lee sentensa ne’e dirije husi Dr. José Gonçalves, Ministériu Públiku reprezenta husi Baltazar Ramos no arguidu hetan defeza husi Advogadu Paulino da Costa Alves.
Entretantu Deputadu Arao Noe hateten, la’os atu interven ba area Tribunal nian maibe so lolos pena ne’e presiza aumenta tan tanba violasaun ne’ebe maka arguido halo ne’e ba labarik ki’ik oan.
“Hein katak kazu sira ne’e maka mosu fali espera katak husi tribunal bele kondena maka’as, atu nune’e bele prevene kazu sira hanesan ne’e,” Deputadu Noe esperansa.
Governu mos presiza iha esforsu ida oinsa para bele fo edukasaun moral iha eskola no ba sosiedade iha area rurais no iha kapital atu nune’e bele muda ema nia hanoin ne’ebe maka at, Deputadu Noe sujere.





