Tuir Diretor Nasional Protesaun Sivil, Domingos Pinto katak ne’e sistema ne’ebe foun no foin primeira vez iha Timor-Leste.
“Ha’u hanoin polísia mos seidauk iha sistema ida hanesan ne’e tanbá úniku hodi fasilita servisu sentru nasional koordenasaun operasional nian no fasil atu kontrola,” hateten Diretór Diretor Nasional Protesaun Sivil (DNPS), Domingos Pinto, iha selebrasaun loron mundial protesaun sivil ba datoluk, ne’ebe monu iha Kaikoli, Dili.
Nia dehan, hahu ohin ba oin linha emergensia 115 ne’e funsiona durante 24 oras nia laran tanba antes ne’e operadores sira halo ona esperimental (experiment) katak sistema ne’e funsiona ho diak.
Diretor Pinto mos husu ba komunidade sira atu labele uza halimar ho linha ne’e tanba linha uza ba emergensia deit.
“Tanbá dalabarak balun telefone mai lori halimar fali,” tenik Diretor Pinto.
Nia hatutan, agora dadaun liña ne’e sei uza ba Distritu Dili deit enkuantu distritu sira seluk kuandu sistema ne’e la’o diak mak iha posibilidade sei loke iha distritus sira.
Nia esplika, iha linha ne’e uza lian tolu; Tetun, Portugues no lian Ingles. Númeru sira ne’ebé mak telefone mai ne’e mos rejistadu no gravadu hotu. “wainhira ema ruma hakarak telefone tolok ami no ami haree númeru ida ne’ebé mak dere mai hodi halimar hela de’it no ba dala tolu entaun ami blokir tiha,” dehan Diretor Pinto.
Nia esklares, linha 115 ida uluk ne’e sira tau iha korpu hotu-hotu maibe sira haruka ona tau, e dada fila fali tanbá liña ne’e externa, liga ba iha foho no xamada sira ne’e monu hotu iha ne’e mak bele fó komandu ba iha kraik.
“Por ezemplu Maliana ga Baucau mak bolu entaun ami sei kontaktu ba iha komandu bombeirus para sira atende tanbá sentralizadu iha ne’e,” tenik Diretór Pinto.
Planu ba oin, nia afirma, sira treina tan sira nia emar par abele hare no akompana diak liu tan sistema ne’e, karik faila sira rasik bele hadia.
Iha fatin hanesan Vise Xefe Ekipa Sentru Nasional Koordenasaun Operasional (SNKO),Caetano Amaral hateten sistema ne’e fasil tanbá atu atende ba problema ne’ebé mak komunidade sira enfrenta iha ida-idak nia fatin.
“Ha’u senti ho liña foun ne’e bele fasilita tanbá iha ne’e ami atu atende buat ne’ebé mak justu, no realidade akontese iha komunidade nia le’et ne’e mak importante liu,” dehan nia.
Nia akresenta katak wainhira iha ema ruma mak uza hodi halimar liña emergénsia ne’e maka sira mos iha kódigu segredu ida atu hanorin fali sira.







