Vitima 1975 no 1999 Sira Iha Direitu Atu Hetan Justisa

0
110

Tuir Program Manager ba programa Edukasaun diireitus umanus Asosiasaun Hak, Manuel MOnteiro Fernandes katak vitima husi tinan 1975 no 1999 iha direitu absolutamente atu hetan justisa no hetan reparasaun husi estadu.

“Iha direitu ba justisa, direitu atu hetan justisa, direitu ida fali mak reparasaun das vitimas, agora reparasaun ne’e mak ita hela lei,” hateten Program Manager Asosiasaun Hak Manuel Monteiro Fernandes (04/12) iha Farol, Dili.

Direitu ba Justisa mak iha instrument legais barak, atu kondena autor sira pur ezemplu bele lei internasional sira atu bele kondena autor kriminozu .

“Agora importante liu mak vitima sira iha direitu atu hetan justisa (lia los), CAVR no CVA hateten tiha ona buat los, agora falta justisa no reparasaun das vitimas,” tenik Program Manager ne’e.
Entretantu Deputadu Antonino Bianco katak, lei reparasaun atu hetan aprovasaun iha Parlamentu Nasional depende husi bankada Governu ninian.

“Se bankada Governu mak fo prioridade uluk, husi parte bankada opozisaun ami prontu atu halo kontribuisaun diskusaun,” Deputadu husi bankada Opozisaun Fretilin ne’e dehan.
Iha segunda lejislatura ninian hakarak atu aprova lei reparasaun das vitimas ne’e maibe tanba Deputadu sira husi Aliansa Maioria Parlamentar (AMP) rasik mak kansela lei refere.

“Ne’ebe ita hein katak iha mandate agora,dehan bloku Governu koligasaun,partidu tolu,se sira iha hanoin atu lori prosesu ne’e ba oin, lei ne’e bele tenki aselera, konsulta oituan komponente hotu-hotu, atu lei ne’e bele sai mos, sai reprezenta ema hotu nia aspirasaun,” Deputadu ne’e esperansa.

“Ne’ebe atu repara sira, klaru partidu opozisaun ninia ema tenke hare lei ne’e didiak para valoriza ema ema vitima sira durante luta ba ukun an,” Deputadu ne’e katak.

LEAVE A REPLY

Please enter your comment!
Please enter your name here
Captcha verification failed!
CAPTCHA user score failed. Please contact us!