

“Los duni katak prizoneiru minoridade sira hela hamutuk ho ema bo’ot sira iha dadur ida deit, klaru tuir estandar internasional ida ne’e la diak no lalos ami tun ba hare duni ona labarik sira ne’e iha komarka sira iha sela ketak la’os hamutuk maibe ida ne’e lalos nafatin tuir estandarte internasional tanba sira tenke iha fatin ketak husi ema bo’ot sira nian,” dehan Komisaun Nasional Direitu Labarik, Komisaria Adalgisa M. S. Ximenes, (04/12), iha Colmera, Dili.
Nia hatutan, ho esforsu Komisaun Nasional Direitu Labarik (KNDL) ho parseiru Sosiedade Sivil sira nian ba asuntu ida ne’e hetan ona resposta positive husi governu liu husi V Governu Konstitusional hatama ona iha planu estrategiku atu estabelese Sentru Edukativu no Sentru Detensaun ba labarik minoridade sira ne’ebe komete ho krime atu rekopera sira nia an liu husi edukasaun.
Tuir nia, situasaun ida agora difisil atu dehan viola direitu labarik sira nian tanba sei iha prosesu atu atinji ba objetivu hotu ne’ebe iha konvensaun direitus umanus hateten importante mak estadu no governu la taka matan ba kestaun sira ne’e no presiza ema hotu nia esforsu atu rezolve situasaun labarik iha rai laran.
Entretantu Koordenadora Drugs and Alcohol Program (PDAJJ) iha Psychosocial Recovery And Development In East Timor (PRADET), Luisa Marçal de Jesus hateten tuir lolos ida ne’e labele maske sira iha sela ketak maibe iha envairomentu ne’ebe hamutuk fo impaktu ba labarik sira nia fisiku mental tanba sira iha tempu rekreu ne’ebe barak sira bele hetan presaun husi prizoneiru adultu sira maibe ida ne’e desizaun governu nian atu deside.
“Hare husi parte ami nian diak oituan tanba ita nia situasaun buat ne’ebe agora dadaun la’o ita akompanha nafatin maibe tuir lolos sira tenke iha prizaun ba juvenil ketak maibe kondisaun mak ne’e maibe ami sente kontente ami bele fahe infomasaun espesifiku ba sira tanba sira mos iha direitu atu hetan edukasaun non formal,” dehan Koordenadora PDAJJ ne’e.
Nia dehan, durante ne’e sira mos hala’o ona formasaun hasa’e konesementu prizoneirus minoridade kona ba oinsa maneija sentimentu stress, depresaun iha prizaun no impaktu husi droga ba saúde no invairomentu PRADET pronto atu fo atendimentu nune’e bainhira sira hetan ona desizaun katak livre sira bele halao aktividade bai-bain iha sosiedade nia le’et.
Koordenadora ne’e dehan, la’os Organizasaun PRADET deit mak halao aktividade formasaun ida ne’ebe maibe hetan mos akompaniamentu husi departamentu saúde mental atu halo tratamentu psikologia sira nian no sosiedade sira seluk.







