
Governu Timor-Leste hamutuk ho parseiru sira diskute konservasaun biodiverdade importante no presiza investigasaun sientífika atu reforsa implementasaun ekonomia azul iha nivel rejionál.
Primeiru-Ministru Xanana Gusmão hateten promosaun investigasaun sientífika mariña sai pilar importante ida, ne’ebé integra koñesimentu sientífiku ho prátika tradisionais komunidade lokál, hodi reforsa protesaun no konservasaun biodiversidade oseanu global.
“Governu planu atu dezenvolve Levantamentu no Estudu Nasional kona-ba Biodiversidade Mariña, inklui kriasaun sentru investigasaun no edukasaun mariña, estabelesimentu rede Áreas Mariña Protejida, no implementasaun Programa Nasional Literasia Tasi,” dehan PM Xanana, liuhusi Forum Rejionál Timor-Leste Development Partners Meeting (TLPDM) 2026, ne’ebé ho atensaun espesiál ba Estadu Sira Ilha Pequenas em Desenvolvimento (SIDS) no Países Menus Desenvolvidos (LDCs), iha salaun Ministério das Finanças Aitarak laran, Díli, iha fulan hirak liu ba.
PM Gusmão afirma katak Timor-Leste iha riqueza mariña ne’ebé úniku, tanba lokalizasaun iha Triángulu Koral, iha área ne’ebé ho biodiversidade aas ne’ebé kontribui ba ekonomia azul.
“Timor-Leste iha sentru Triángulu Koral, rejiaun ida ho diversidade biolójika ne’ebé la iha komparasaun. Ida-ne’e la’ós de’it priviléjiu jeográfiku, maibé mós responsabilidade atu proteje no tau-matan ba ita-nia tasi,” dehan nia esplika.
PM subliña katak Timor-Leste tenke sai hanesan “laboratóriu moris oseanu nian” iha Sudeste Aziátiku, liuhosi kolaborasaun internasionál, kapasitasaun jovens, no envolvimentu komunidade lokál iha peskiza mariña.
Governu mós konsolida instrumentu estatístiku konta satélite tasi, hodi sukat kontribuisaun ekonómika husi setór mariñu, no konsagra loron 5 Juñu hanesan Loron Nasional Tasi, liuhosi kampaña “Ha’u-Nia Tasi, Ha’u-Nia Timor”.
Iha fatin hanesan Akademista Rogerio Amaral Pinto, husi Universidade Dili (UNDIL) hateten, ekonomia azul no setór mariñu sai hanesan pilar importante ba dezenvolvimentu sustentavel nasionál, liuliu ba estadu sira ilha pequenus no estadu costeiru sira ne’ebé depende forte ba rekursu tasi.
“Koñesimentu tradisionál no sientífiku modernu sai hanesan elementu chave ida ba susesu politika oseanu nian, abordajen ida-ne’e konsidera importante tebes iha kontekstu Triángulu Koral, ne’ebé Timor-Leste parte importante, tanba área ne’e iha biodiversidade mariña aas no sensivel tebes ba mudansa klimátika,” nia dehan.Nia mós enfatiza katak kolaborasaun internasionál, investimentu iha peskiza sientífika, no edukasaun publika kona-ba literasia tasi sai hanesan fator determinante ba forsa ekonomia azul iha nivel nasional no rejional.







