PN Husu Asegura Direitu Vítima Despezu no Minimiza Impaktu Tékniku

0
7
Deputada Maria Angelina Sarmento, hateten katak prosesu evikasaun uma ne’ebé la’o lalais no iha eskala boot tenki asegura direitu ema sira ne'ebe afetadu.

Parlamentu Nasionál (PN) husu governu atu asegura direitu ema sira ne’ebé afetadu husi prosesu despezu no iha tempu hanesan minimiza impaktu tékniku ne’ebé bele mosu husi intervensaun infraestruturál ne’ebé la planeadu.

Deputada iha PN, Maria Angelina Sarmento, hateten katak prosesu evikasaun uma ne’ebé la’o lalais no iha eskala boot bele halo presaun ba sistema infraestruturál, liuliu iha parte distribuisaun eletrisidade no fornesimentu bee.

“Despezu ne’ebé la’o lais bele kria problema tékniku, tanba rede bee moos no eletrisidade presiza adaptasaun. Ida-ne’e bele afeta diretamente populasaun,” nia dehan iha Parlamentu Nasionál, Díli.

Iha parte seluk, Deputadu Joaquim dos Santos mós enfatiza importánsia atu asegura direitu vítima sira. Nia husu governu, liuhusi Ministériu Obras Públikas (MOP), atu garante katak ema afetadu sira simu sira-nia direitu kompletu tuir lei ne’ebé vigora.

“Importante tebes atu asegura katak ema sira ne’ebé afetadu husi despezu simu kompensasaun no tratamentu justu. Governu tenke tau atensaun ba aspetu legal no umanu,” nia hateten.

Nia hatutan katak PN hein koordenasaun di’ak entre instituisaun relevante sira atu asegura prosesu dezenvolvimentu ne’ebé la foka de’it ba progresu infraestruturál, maibé respeita mós direitu no bem-estar populasaun afetadu sira.

Hatán ba preokupasaun sira-ne’e, Ministru Obras Públikas, Samuel Marçal, hateten katak prosesu hanesan alargamentu estrada bele iha impaktu ba infraestrutura ezistente, inklui kanalizasaun bee no rede seluk, maibé governu buka dalan atu hamenus risku sira-ne’e.

“Hadia ita-nia rai sai sidade presiza ema hotu nia kontribuisaun. Labele hein governu mak servisu mesak, maibé ema hotu tenke koopera hodi hadia sidade. Tanba ita hotu hatene katak bainhira sobu estrada, entaun kanu bee nian mós balun sei hetan estragu, maibé ita-nia ekipa nafatin monitoriza hodi asegura bee moos ba komunidade sira,” nia hatutan.

Nia hatutan katak governu kontinua halo esforsu atu minimiza impaktu no garante direitu komunidade, liuliu asesu ba bee moos no enerjia eletrisidade.“Ita husu komunidade sira atu pasiénsia ituan. Bainhira ekipa BTL identifika ona kanu ne’ebé kotu, ekipa sei hadia fali atu nune’e bee bele la’o hanesan baibain,” nia afirma.