
Ministériu Agrikultura, Pekuária, Peskas no Florestas (MAPPF) aprezenta rezultadu implementasaun Sustainable Agriculture Productivity Improvement Project (SAPIP) ne’ebé implementa iha munisipiu hitu (7), inklui Munisípiu Ainaro, Covalima, Bobonaro, Liquiçá, Lautem, Ermera no Oecusse.
Ministru MAPPF, Marcos da Cruz hateten, SAPIP suporta ona grupu agrikultór sira ho atividade hanesan post kolleita, fornese ekipamentu agríkola modernu, apoiu atividade órtikultura, hakiak animál, hakiak ikan, atividade re-florestasaun inklui mós apoiu ministériu hodi fó kapasitasaun ba funsionáriu sira, no apoiu ekipamentu téknolojia no informátika.
“Atividade ida-ne’e ita halo espozisaun ba rezutadu servisu ne’ebé hala’o husi ita-nia agrikultór sira liuhusi programa ne’ebé ita bolu SAPIP ne’ebé ho nia orsamentu apoiu husi Banku Mundiál ho totál osan hamutuk millaun 21 dólares amerikanu, iha eventu ne’e mós grupu agrikultór sira aprezenta rezultadu sira ne’ebé sira prodúz husi apoiu SAPIP nian durante iha munisípiu hitu,” Ministru Marcos hatete foin lalais iha Dili.
Nia hateten, orsamentu ba projetu husi Banku Mundiál mak remata maibé atividade sira ne’e sei kontinua la’o nafatin.
“Ita sei kontinua tau osan iha ita-nia orsamentu atu kontinua nafatin programa ne’ebé SAPIP halo, ita sei ko’alia ba malu entre Banku Mundiál ho MAPPF atu nune’e bele diskute karik iha fali projetu foun ruma bele kontinua nafatin atividade sira-ne’e,” nia afirma.
Aleinde ne’e nia afirma, projetu SAPIP hahú implementa iha 2016 no termina ona iha 26 Jullu 2025.
Iha fatin hanesan, Vise-Primeiru-Ministru no Ministru Koordenadór Asuntu Sosiais no Ministru Dezenvolvimentu Habitasaun Komunitária, Mariano Assanami Sabino hateten, MAPPF mak sai asuwain nafatin hodi luta ba asegura soberanía estadu liuhusi soberanía ai-han.
“Agrikultór sira nu’udar rin ba dezenvolvimentu ekonomiku iha rai laran hafoin Timor-Leste hetan ninia independénsia sira mak kontinua kedas aswain sira-nia fatin hodi asegura soberania estadu, tanba soberania estadu depende mós ba soberania ai-han,” hateten.
Nia dehan, projetu SAPIP ne’e dedikadu husi Planu Estratejiku Dezenvolviementu Nasionál (PEDN), tanba ne’e maka husu ba povu agrikultór sira iha munisípiu refere hitu atu kontinua servisu nafatin hodi hasa’e produsaun atu nune’e bele apoiu seguransa ai-han ba nasaun ida ne’e.
“Fundu Global liuhusi Banku Mundial fó apoiu ne’e, tanba Governu Timor-Leste mak husu iha tinan 2012, tanba ne’e liuhusi Programa SAPIP apoiu grupu agrikultór sira husi munisipiu hamutuk hitu (7), tanba ne’e grupu sira ne’ebé eziste ona husu atu kontinua servisu hodi garantia ninia sustentabilidade produsaun,” nia esplika.
Reprezentante Banku Mundiál David Freedman kongratula Governu Timor-Leste liu-liu ba MAPPF, tanba konsegue implementa ona projetu ida ho eskala boot ho kompleksidade tomak.
“Ha’u hato’o parabéns ba ministériu konsegue implementa no konsege atinje besik 100% husi utilizasaun fundus ne’ebé aloka,” tenik nia.Reprezentante Banku Mundiál apela mós ba governu no agrikultór sira atu buka aprende lisaun balun husi implementasaun SAPIP hodi asegura sustentabilidade ba oin.







