
Prezidente Administrasaun Munisipál (PAM) Ermera, José Martinho dos Santos Soares hateten, projetu reabilitasaun estrada boot iha Ermera hahú ho finansiamentu millaun 40 dólares amerikanu husi Banku Mundiál no governu.
PAM Ermera Soares haktuir katak projetu refere hola parte husi programa prioridade dezenvolvimentu infraestrutura no hetan ona aprovasaun finansiamentu husi parseiru dezenvolvimentu Banku Mundiál no governu rasik.
“Ami agradese tebes ba Banku Mundiál nia apoiu hodi ajuda halo rekonstrusaun ba estrada prinsipál sira iha Município Ermera, Gleno to’o Letefoho no Atsabe.
Ida-ne’e nesesidade urjente ba komunidade no atividade ekonómika lokál,” dehan PAM Ermera Soares, iha CCD, Díli.
Nia dehan, estrada prinsipál sira iha Município Ermera, hetan estragu makaas, tanba tinan barak falta manutensaun no kondisaun ida-ne’e difikulta mobilidade komunidade nian, hodi asesu ba merkadu no transporta produtu agríkola sira hosi aldeia sira ba sentru sidade nian.
“Projetu ne’e la’ós foka de’it ba veíkulu sira, maibé konsidera mós seguransa ema la’o ain, estudante sira, no públiku sira,” nia akresenta.
Nia hatutan, komunidade sira ne’ebé afeita ba konstrusaun estrada ne’e, sira apoiu tebes atu oinsá bele hadia estrada bele di’ak.
Aleinde ne’e nia kompromete atu halo kontrolu kualidade obra refere ho rigorozu hodi garante konstrusaun dura tempunaruk no kumpre padraun kualidade estrada ni’an.
Reprezentante Banku Mundiál David Freedman hateten, ba orsamentu ne’ebé Banku Mundial fó apoiu hodi halo kontrusaun ne’e agora kontrusaun la’o hela, tanba ne’e hein bainhira mak atu finaliza.
“Apoiu ida ne’e la’ós de’it mai husi banku mundial maibé ida ne’e mai mós husi governu Timor-Leste, Banku Mundial 80% no 20% ne’e mai husi orsamentu estadu, tanba ne’e la’ós banku mundial mesak mak apoiu de’it,” nia esplika.
Entretantu, Komunidade husi Município Ermera Lurdes da Costa agradese tebes, tanba bele responde ona sira-nia preokupasaun durante tinan naruk.
“Ami enfrenta estrada ne’ebé aat kleur ona. Labarik sira bainihra atu bá eskola sempre monu iha dalan, ami mós susar atu transporta produtu agríkola ba merkadu.
Ami sente kontente tebes, tanba ikus mai projetu ne’e hahú ona. Ami fiar katak liuhusi estrada ne’e bele ajuda ami hodi buka moris hatama ami nia oan sira ba eskola to’o remata,” nia dehan.
Nia hatutan, estrada refere la’ós foin mak aat, maibé aat kedas iha tempu okupasaun Indonésia to’o mai agora, foin mak governu atu hadia.“Hanesan komunidade no Ermera oan senti kontenti, tanba bele iha ona estrada ne’ebé di’ak hodi bele fasilita ami hodi produtu ba faan iha merkadu,” nia dehan.







