Diretor Nasional Farmasia no Medikamentu iha Ministerio da Saude (MdS), Delfim da C. X. Ferreira hateten dekretu lei 12/2004 fo kompetensia ba Ministerio da Saude atu halo kontrolu ba iha produtus farmasiotika ne’ebe tama mai rai laran inklui mos aimoruk tradisional sira.
Nia hateten, iha lei hakerek klaru, kualker produtus farmasiotika ne’ebe tama mai rai laran tenke hetan lisensa husi governu liu husi Ministerio da Saude.
Nia rekonese, servisu kontrolu ba iha sirkulasaun produtus farmasiatiku iha rai laran seidauk maximu tanba aimoruk tantu aimoruk tradisional no aimoruk jadi barak mak tama ho ilegalmente mai rai laran.
“Ami foin iha lisensa ba kompania rua husi Malaysia no Indonesia hodi importa aimoruk tradisional mai rai laran, tanba ami halo ona inspesaun ba sira nia produtu maibe restu seidauk,” nia hateten iha servisu fatin Kaikoli, Dili.
Nia hateten, aimoruk tradisional ne’e foti husi aihoris, liu –liu ai tahan no ai kulit sira depois prosesa sai aimoruk ida hodi halo tratamentu, prevensaun ba moras sira tanba ne’e jeralmente seguru, maibe bele mos mosu indikasaun sira hanesan alergia bainhira la ho indikasaun mediku.
Nia hatutan, aimoruk tradisional mos laiha reasaun negative ne’ebe afeita ema nia saude, maibe bainhira aimoruk ne’e kontamina ho toksin (beneno) bele fo afeita ba ema nia saude tanba ne’e presiza kuidadu bainhira konsumu aimoruk hirak ne’e.
Nia apela, ba komunidade ne’ebe konsumu aimoruk tradisional sira no hetan nia efeitu negative bele hato’o keixa ba iha Ministerio da Saude liu husi sentru reklamasaun atu bele prosesa, tanba agora dadaun aimoruk barak mak sirkula iha rai laran.
Kona ba aimoruk tradisional sira iha rai laran, nia dehan despaixu ministerio nian ne’ebe aprova iha fulan Dezembru tinan 2017 atu kontrola deit produtu aimoruk tradisional no suplementu ne’ebe importado mai rai laran.
Iha parte seluk, Konsumedor aimoruk tradisional (herbal) importado, Dencia Pereira hateten aimoruk herbal sira ne’e diak tanba kura duni ema nia moras no laiha reasaun ruma bainhira konsumu.
Nia fo ezemplu, ema ne’ebe sofre moras ASMA bainhira konsumu aimoruk herbal hanesan CMP semana ida deit iha ona mudansa ba nia kondisaun no moras ne’e bele lakon, importante hemu regular tuir indikasaun ne’ebe hakerek ona iha aimoruk nia kulit.
“Ema barak hasai osan barak hodi sosa aimoruk herbal atu konsumu tanba iha kualidade no bele kura moras ho lalais,” nia hateten.
Nia informa, aimoruk herbal ne’ebe nia sosa ho tipu ne’ebe lahanesan iha vitamina, kura moras ASMA, moras feto no seluk tan ne’ebe ho nia folin mos diferente, balun ho folin $52 kada box no balun mos $50 kada box.







