JSMP: Implementasaun Tribunal Movel Iha Progresu Diak

0
83
Diretor Ezekutivu JSMP, Luis Oliveira Sampaio, hateten implementasaun tribunal movel hatudu nia mudansas signifikativu, tanba bainhira halo julgamentu ba kazu sensitivu ruma taka ona ba publiku.

Diretor Ezekutivu Judicial System Monitoring Program (JSMP), Luis Oliveira Sampaio, hateten implementasaun tribunal movel ne’ebe durante ne’e la’o iha area rural hatudu iha mudansas signifikativu, liu-liu kona ba kazu sensitive sira, taka ba publiku bainhira halo julgamentu.

Diretor Ezekutivu JSMP, Luis Oliveira Sampaio, hateten implementasaun tribunal movel hatudu nia mudansas signifikativu, tanba bainhira halo julgamentu ba kazu sensitivu ruma taka ona ba publiku.

 

Tanba tuir nia, antes ne’e prosesu julgamentu tribunal movel ba kazu sensitive ho karakteristika violasaun seksual ne’ebe involve labarik sempre loke ba publiku hodi asesu, maibe agora taka ba publiku, ne’e hatudu progressu ne’ebe diak.

“Sira hahu identifika fatin sira ne’ebe mak seguru no sira sei la involve ema hotu kuandu kazu ne’e involve labarik ou kazu violasaun seksual sira ne’e,” Diretor Sampaio hateten.

Ezemplu hanesan iha munisipiu Aileu, nia hateten, juis sira ne’ebe mak implementa tribunal movel hahu identifika ona kazu ne’ebe mak presiza publiku hatene no kazu ne’ebe taka ba publiku.

Maibe, nia husu, antes hahu prosesu julgamentu tenke halo uluk sosializasaun, tanba dala ruma juis sira uza fali edifisiu polisia nian, situasaun ne’e bele halo komunidade konfuzaun.

“Bele hamosu perguntas ba publiku, katak polisia mos bele halo justisa, antes hahu tenke esplika, tanba sa mak halo tribunal movel iha sede polisia nian,” nia sujere.

Nia hateten, funsionamentu tribunal movel iha baze hatudu progresu diak, tanba iha fulan Janeiru 2016 nia laran ne’e konsege julga ona kazu hamutuk 36, (kazu 6 julga iha postu administrative Lospalos no 30 iha munisipiu Bobonaro).

Enkuantu kona ba kazu hira mak konsege julga iha tribunal movel iha 2015, nia hateten, JSMP seiduak bele fo sai numeru klaru, tanba prosesamentu relatoriu seidauk finalize.

Iha fatin seluk Membru Komisaun A (konstitusionais, justisa, administrasaun publika, poder local e anti korupsaun), Deputadu Arao Noe, hateten lolos husi inisiu kazu hirak ne’ebe kategoria sensitive tenke taka ba publiku, nune’e vitima sente seguru hodi koalia saida mak akontese  lolos.

“Tanba kazu ho natureza violasaun seksual sira ne’e labele julga iha ema barak nia oin,” Deputadu Noe hateten.

Nia hateten, funsionamentu tribunal movel ne’e importante tebes, liu-liu ba komunidades ne’ebe hela iha area rural bele asesu mos ba justisa formal.

LEAVE A REPLY

Please enter your comment!
Please enter your name here
Captcha verification failed!
CAPTCHA user score failed. Please contact us!