
Membru Parlamentu Nasional ejiji ba Ministeriu Saude atu fo justifikasaun ne’ebe klaru ba publiku kona ba jestaun aimoruk, tanba oras ne’e dadaun fasilidade saude balun krize aimoruk no ekipamentus medikus nian.

Deputadu Manuel de Castro Pereira, hateten povu presiza hatene servisu ne’ebe la’o iha ministeriu laran, tanba realidade fasilidade saude sira kontinua falta aimoruk.
“Iha sentru saude Oestiku sub-distritu Vemasse no sentru saude Uatolari aimoruk laiha atu fo atendementu ba pasiente sira,” Deputadu Pereira kestiona, iha Parlamentu Nasional.
Nia parte preokupa maka’as kona ba asuntu ne’e, tanba Ministeriu Saude (MS) hatama aimoruk barak-barak, maibe sentru saude balun kontinua halerik kona ba aimoruk.
“Ami hakarak husu Ministerio Saude ne’e nia servisu ne’e la,o oinsa,” nia preokupa.
Alende ne’e, nia dehan, sentru saude sira ne’e mos falta ekipamentus mediku, hanesan makina raisis atu halo analiza ba moras.
Iha parte seluk, membru Komisaun F (saude, edukasaun, kultura, veteranus no igualdade jeneru), Deputadu Antonio Ximenes Serpa, rekonese kestaun ne’e tanba iha fiskalizasaun ne’ebe komisaun halo iha baze hatudu duni realidade ida ne’e.
“Hanesan falta aimoruk, oksigen no ekipamentus medikus seluk tan,” Deputadu Serpa kestiona.
“Iha suku Kribas inan feto ida sofre moras asma no atakasaun kurasaun, lori mai iha sentru saude Manatuto, tanba laiha aimoruk no oksigen, entaun transfere tiha mai ospital nasional, maibe la konsege salva nia vida, tanba intervensaun tarde,”.
Nia dehan, pasiente ne’e lori mai iha Sentru Saude Manatuto grave liu ona no tula ho kareta Komisariu Komisaun Nasional nian mai ospital nasional.
Deputadu ne’e konsidera setor saude oras ne’e dadaun todan, enkuantu servisu la la’o, tanba laiha linha koordenasaun ne’ebe diak.
Hatan ba kestaun ida ne’e, Vise Ministra Saude asuntu jestaun apoiu e rekursu humanu, Maria do Ceú Sarmento Pina da Costa, katak mekanismu distribuisaun aimoruk ne’e bazeia ba pedidu ne’ebe mai husi saude distrital sira foin Servisu Autonom Medikamentus e Ekipamentus Saude (SAMES) halo distribui.
“Aimoruk to’o hotu ona mai agora halo hela inspeksaun atu halo distribui tuir mekanismu ne’ebe iha liu –liu tuir pedidu sira ne’ebe mai husi distrital ba aimoruk sira ne’ebe emergensia distritui dadaun ona,” Vise Ceú hateten.







