

Timor-Leste sei kategoria kiik maibe la taka dalan ba future bele aumenta kuandu governu no estadu la tau atensaun masimu ba asuntu ida ne’e.
Tuir Prezidente da Republika, Taur Matan Ruak katak problema Trafiku Umanu liu-liu ba feto no labarik feto perigu tebes.
“Ita iha lei maibe nia implementasaun sei fraku tanba ne’e presiza kontrola, se la’e sai ameasa bo’ot iha future,” dehan Xefe Estadu Taur Matan Ruak, bainhira abertura Konferensia Internasional atu kombate Trafiku ba Feto, (05/12), iha Salaun Ministeriu Negosiu Entranjeiru, Pantai Kelapa, Dili.
Taur Matan Ruak mos husu ba Polisia Nasional Timor-Leste (PNTL) atu hala’o sira nia servisu investigasaun ho diak liu tan, hodi detekta atividade halo pratika trafiku feto iha rai laran.
Entretantu tuir estatistika ultima relatoriu husi Departementu Estadus Unidus da Amerika nian katak kazu Trafiku Feto iha Timor-Leste hamutuk 32 kazus.
“Nain tolu kondenadu ona e agora iha hela prizaun Becora, ne’e klaru kazus ne’ebe ita hatene, keta iha kazu barak ita seidauk identifika vitima ne’e se los no bele halo investigasaun klean nune’e bele lori sira ba tribunal,” hateten Perita ka atual Membru Komite Konvensaun Halakon Formas Diskriminasaun Hotu-hotu Kontra Feto (CEDAW), Milena Pires.
Dezafiu ne’ebe durante ne’e Timor-Leste hasoru mak falta de konesementu tanba maske iha ona lei maibe sei fraku iha implementasaun.
“Hau hanoin konesementu intermus de publiku, mos autor judisiariu sira no polisia rasik e espera katak iha konferensia ida ne’e ita bele fo liman ba malu, sosiedade sivil mos bele servisu hamutuk bele hadia diak liu tan, liu-liu bele hetan medida forte liu atu hadia kestaun ne’e, e ita hotu-hotu bele tau vitimas ba trafiku ida e depois de konferensia ne’e remata ami sei koko halo kampanha liu-liu ba iha feto rurais sira,” Membru Komite CEDAW iha Nova Yorke ne’e esperansa.
Problema Trafiku Umanu regula ona iha Kodigu Penal artigu 163, ne’ebe tama kategoria krime kontra liberdade pesoal, abrangendu os komportamentus deskritus no protokolu.
Entretantu iha artigu 174 hateten katak, tenke fo kastigu ne’ebe todan ba ema sira ne’ebe involve iha pratika halo trafiku feto no labarik feto. “Mais umenus tinan 10 to’o tinan 15 ba autor trafiku umanu, nune’e bainhira sira sai, sira laiha hanoin kedas atu halo fali hahalok ne’e,” dehan Diretor Jeral Departementu Jeneru Sekretariu Estadu Promosaun Igualidade (SEPI), Armando da Costa.*
Dadus Iha 2010, Ne’ebe IOM Fo Asistensia
Vitima Trafiku Umanu Iha Timor-Leste :
1.Labarik ho idade 12 anos (feto)-Victim from debt bandage +forced domestic worker:
2.Labarik feto ho idade 16 anos-Victim forced domestic worker,
3.Labarik feto 17 anos- Victim forced domestic worker.
Enkuantu nain lima seluk husi internasional ne’ebe sai vitima ba Trafiku Umanu mak:
1.Labarik feto ho idade 16 anos husi Cina- nia sai vitima ba violasaun seksual no esploitasaun,
2.Nain rua husi Cambodia (mane) ho idade 17 no 18 anos-sira sai vitima ba forced labour,
3.Nain rua husi Myanmar (mane) ho idade 17 no 18 anos-sai vitima ba forced labour mos.






