Labarik Kontinua sai Vitima ba Explorasaun Ekonomia

    0
    81
    Labarik faan mantolun lor-loron iha Capital Dili atu buka moris.
    Labarik faan mantolun lor-loron iha Capital Dili atu buka moris.

    Labarik faan mantolun lor-loron iha Capital Dili atu buka moris.
    Labarik faan mantolun lor-loron iha Capital Dili atu buka moris.
    Kada tinan mundo tomak selebra loron mundial ba labarik inklui mos Timor-Leste  liu husi komisaun nasional direitu labarik (KNDL) hanesan  loron refleksaun ida ba entidade hotu inklui mos governu atu tau atensaun ba direitu labarik.

    Maibe realidade ne’ebe akontese katak labarik minoridade maioria sai vitima ba explorasaun ekonomia hanesan ema uza hodi hetan benifisiu ba individu (faan sasan, fase kareta no seluk tan) maske Timor-Leste ratifika ona Konvensaun Direitu Labarik Artigu 32 katak Estado no parte seluk rekuinese direitu labarik nian atu hetan protesaun ba explorasaun ekonomia no servisu ne’ebe perigu , intrompe ho labarik nia edukasaun,  saúde  tanba Timor –Leste tama iha kategoria taxa pobreza sei as.

    “Hau sente triste tanba iha loron espesial ida ne’e hau tenke halao hau nia servisu lor-loron hanesan faan sabraka hodi hetan osan atu bele sustenta hau nia moris lor-loron,” dehan Marcelino de Jesus (01/06) iha Palacio Governu oin, Dili.
    Nia hatutan katak bainhira nia hare nia kolega sira ne’ebe hatais farda eskola halibur hamutuk iha Palacio do Governu oin hodi selebra loron nasional ba labarik ne’ebe organiza husi  Guarda Nasional Republikado Portugal (GNR) nia sente triste no moe atu involve iha aktividade sira ne’e tanba nia la eskola.

    Iha parte seluk, Sosiedade Sivil ne’ebe durante ne’e luta ba direitu umanus Forum Tau Matan liu husi departamentu Protesaun labarik, Xisto Gonsalves hateten katak estado Timor-Leste iha ona interese diak ba asuntu labarik tanba sira ratifika ona konvensaun Direitu labarik no aprejenta ona relatorio inisiu konaba direitu labarik iha komite direitus labarik iha Jenebra no iha rekomendadaun lubuk bo’ot ida husi komite direitu labarik nian maibe nia implementasaun lao neineik.

    “Ami husu ba governu foun ne’ebe mai tenke iha sistema protesaun labarik ne’ebe apropriado hanesan (Legislasaun, koperasaun entre ministerial, estado tenke investe osamentu ba asuntu labarik hodi bele protese labarik husi abuzu, explorasaun oioin, neglizensia no seluk tanba atu haforsa sistema ne’e estado sai hanesan pondase,” dehan Chefe Protesaun Labarik FTM, Gonsalves.

    Nia mos hatutan governu tenke halo sosializasaun ba komunidade no edukador sira konaba rekomendasaun ne’ebe mai husi komite direitus labarik atu nune’e sira mos bele hatene no halao monitorizasaun ba implementasaun.

     

    LEAVE A REPLY

    Please enter your comment!
    Please enter your name here
    Captcha verification failed!
    CAPTCHA user score failed. Please contact us!