Dezenvolvimentu sustentavel bele asegura jerasaun foun Timoroan

0
78
Vise Ministru Ekonomia no Dezenvolvimentu (VMED), Cristiano da Costa, hateten dezenvolvimentu ne’ebe sustentavel bele asegura diak liutan ba joven sira nia futuru.
Vise Ministru Ekonomia no Dezenvolvimentu (VMED), Cristiano da Costa, hateten dezenvolvimentu ne’ebe sustentavel bele asegura diak liutan ba joven sira nia futuru.

Vise Ministru Ekonomia no Dezenvolvimentu (VMED), Cristiano da Costa, hateten dezenvolvimentu ne’ebe sustentavel bele asegura diak liutan ba joven sira nia futuru.
Vise Ministru Ekonomia no Dezenvolvimentu (VMED), Cristiano da Costa, hateten dezenvolvimentu ne’ebe sustentavel bele asegura diak liutan ba joven sira nia futuru.
Ho dezenvolvimentu ne’ebe sustentavel bele asegura diak liutan ba joven sira, hodi kuidadu ba rekursu ambiental no naturais ninian hodi bele uza ba futuru husi jerasaun ba jerasaun.

“Ita iha planu ida ,planu estratejiku de dezenbolvimentu ne’ebe hare ba tinan 20 deit, planu ida ne’e ita sei tenta fila fali ba tinan lima nian,” hateten Vise Ministru Ekonomia no Dezenvolvimentu (VMED), Cristiano da Costa, semana kotuk (04/05), hafoin partisipa iha Konferensia kona ba ‘Dezenvolvementu Sustentavel’ iha Liceu Dili.

Tuir Vise Ministru da Costa, programa dezenvolvimentu sustentavel la’os to’o deit iha ne’e maibe sei kontinua la’o iha futuru.

Nia hatutan, husi dezenbolvimentu sustentavel ne’ebe Governu halo mak, asegura komunidade sira hetan ona eletrisidade, loke estradas, bee moos hodi sustenta ba komunidade tomak.

“Se ita hakarak ita dada ita mina iha Tasi mai iha Beaco, depois ita hakarak tau refenaria iha Betano para hari supply base, ne-neik hakbi’it ita iha tinan 20 mai ita iha kapasidade ona,” dehan Vise Ministru da Costa.
Entertantu tuir Estudante Universidade Nasional Timor Lorosa’e (UNTL), Ezequiel da Costa Babo katak, dezenvolvementu iha Timor-Leste tarde liu kompara ho nasaun sira seluk iha mundu, tanba foin mak ukun aan.

“Hare fila fali ba ita nia situasaun real kona ba edukasaun iha Timor, edukasaun ne’ebe ita bele dehan minimu, infrastrutura sei fraku, agrikultura sei vida tradisional seidauk tama iha modernu,” hateten Estudante Babo.

Nia dehan atu garante dezenvolvimentu sustentavel husi jerasaun ba jerasaun, tenke hare agrikultor sira ne’ebe mak oras ne’e sei uza hela sistema tradisional.

Iha sorin seluk Vise Reitor UNTL ba asuntu Akademiku, Edmundo Viegas, dehan konferensia kona ba juventude ba dezenvolvimentu sustentavel atu konserva ne’e ho objetivu, atu hametin no hatutan dezenvolvimentu ho ambiente ne’ebe matak no buras nafatin.

“Sira nudar joven presiza atu estabelese hodi bele partisipa iha eventu internasional ne’ebe mak sei hala’o iha fulan Junhu agora,” dehan Vise Reitor Viegas.

Tuir nia, konferensia hanesan ne’e la’os foin primeira ves, maibe iha tinan 1992 halo ona enkontru Rio nebe mak halibur ona nasaun hamutuk atus ba atus koalia kona ba oinsa bele hala’o dezenvolvimentu, liu-liu riku soin natureza nian apara labele estraga.

LEAVE A REPLY

Please enter your comment!
Please enter your name here
Captcha verification failed!
CAPTCHA user score failed. Please contact us!