Tuir Relatorio ne’ebe fo sai husi Programa Nasoens Unidas ba Dezenvolvimentu (PNUD) kona ba global dezenvolvimentu umanu tinan 2011, Timor–Leste hetan ranking 147 ho valor 0,495 hosi nasaun 187. Nune katak Timor– Leste nia pozisaun sa’e tanba Timor-Leste nia income no rendimentu mai husi minarai.
“Ami aprezenta relatoriu ne’ebe foin dadauk fo sai tiha ona iha Kopenanga Dinamark dia 2 de Novembru ho tema “Sustentabilidade no Ekuidade: “futuru diak ba ema hotu.” Iha relatoriu ne’e nasaun 187 mak halo komputasaun ba indise dezenvolvimentu umanu nian. Iha relatoriu ne’e Timor–Leste hetan ranking 147 ho valor 0,495. Ne’e indise Timor agora dadaun signifika katak ita nia indise dezenvolvimentu umanu hahu iha tinan 2000 to’o 2011 tendensia kontinua sa’e,” dehan Chefe Unidade Politika ba Ki’ak, UNDP, Rui Gomes semana kotuk (4/11) durante Konferensia Imprensa ida.
Chefe Gomes hatutan katak Timor–Leste indise tendensia sa’e tanba Timor-Leste nia income no rendimentu mai husi minarai ne’ebe diak no espetativa moris aumenta ba 62.5 iha tinan 2011.
Iha relatoriu tinan 2011, nasaun sanulu –resin ualu foun mak aumenta tiha ona no metodu sira kalkulasaun nian muda tiha ona regulamentu bainhira data foun disponivel.
Haktuir ba metologia aktualizada ida ne’e, rendimentu nasional brutu kada capital iha Timor–Leste kontinua sae babeibeik. Iha tinan 2011 aumenta to’o $3,005 hosi iha tinan 2010 $2.867. Iha relatoriu tinan 2010 Timor–Leste klasifika 120 husi nasaun 169.
Relatoriu ne’e bazeia ba dadus ne’ebe update husi organizasaun sira ne’ebe akredita iha mundu hanesan Banku Mundial no UNESCO. Fulan ikus ba organizasaun sira update dadus ne’e iha fulan Marsu 2011.
Relatoriu ne’ebe lansa husi Administradora PNUD, Helen Clark no Primeiru Ministru Dinamarkes, Helle Thorning –Schmidt, ho argumenta katak sustentabilidade ambiental bele alkansa ho justu liu hotu no ho efetivu liu hosi tau matan ba saúde, edukasaun, rendimentu no disparidade jeneru hamutuk ho nesesidade ba asaun global kona ba produsaun enerjia no protesauneko-sistema.
“Sustetabilidade la’os eskluzivamente ka até prinsipalmente sai nu’udar kestaun ambiental ida. Hanesan relatoriu ida ne’e argumenta loos persuasivamente, no sustentabilidade ne’e fundamentalmente kona-ba oinsa mak ita hili atu halao ita nia moris, ho kohesimentu ida katak buat hotu ne’ebe ita halo iha konsekuensia ba ita ema biliaun hitu oras ne’e no mos ba ema biliaun liu tan sei moris tuir mai, durante sekulu sira tuir mai,” hateten PM Helen iha prefasiu relatoriu nian.







