TL: Feto Tenke Defende Direitu Feto seluk nian

0
101

Iha Timor-leste kuaze iha teritorio tomak akontesementu violesaun seksual ne’ebe vitima maioria mak feto tanba feto sensetivu liu.Iha Timor-Leste kuaze iha teritorio tomak akontesementu violensia seksual ne’ebe vitima maioria mak feto tanba feto sensitivu liu, katak sira la defende sira nia direitu nudar feto entau fasil atu hetan violasaun sira nia direitu husi mane sira. 
“Hau prontu atu fahe informasaun no habelar informasaun ba komunidade iha area rurais ne’ebe la asesu ba iha informasaun hanesan prevensaun ba violensia seksual no violensia domestika. No hau hanesan mata dalan ida atu fila ba iha hau nia suku atu inplementa material ne’ebe iha katak feto tenke defende ita nia direitu,” hateten Aurora Maria Pinto, Organizasaun Knua Haberan Komunidade (KHC), Viqueqeu, iha salaun Retiru Ex Seminario Dare, Dili, semana kotuk (19/10).

Membru KHC Pinto hatutan katak vitima husi violensia seksual maioria husi feto tanba feto sensivel liu, maibe lae, dala ruma mane sira uza forsa no osan hodi bele hamosu violensia seksual. Entaun dala barak ema kestiaona katak feto hanesan sensível liu maibe ida ne’e depende ba ema ida idak tanba feto iha mundu espesifikamente nasaun Timor-Leste la os sensível hotu, dala barak feto rasik bele prevene nia aan husi violensia seksual.
“Husu ba feto sira la bele tur deit iha uma. Ita presiza hetan informasaun no treinamentu ruma atu nune’e bele hatene oinsa feto nia direitu, dever atu bele tau aas dignidade feto iha vida moris,” hateten Membru KHC Pinto.
Entretantu Carolino Gonzaga, Team Leader Programa Informasaun hosi Caritas Australia hateten katak Caritas Australia fahe informasaun konaba prevensaun violensia seksual no violensia domestika liu husi parseiru sira iha Timor-Leste, liu husi treinamentu, atu nune’e feto sira bele komprende saida mak violensia seksual no violensia domestika. Hafoin treinamentu ne’e sira bele fahe informasaun ba komunidade sira ne’ebe iha sira nia area.
“Dala barak akontese violasaun seksual maioria husi feto tanba feto sensível liu no iha mos feto balun ne’ebe la respeita aan no la tau aas nia dignidade hanesan feto. Husu ba feto sira la bele tauk no moe atu fo hatene ba organizasaun ne’ebe bele ajuda sira,” dehan Team Leader Gonzaga.
Nia hatutan katak violensia domestika bele akontese ba ema hotu hanesan ferik, labarik tanba labarik la hatene koalia no moe fasil liu atu hetan violasaun seksual ho obriga. Pior liu mak violasaun seksual iha uma laran katak aman ho oan tanba oan moe no tauk atu fo sai entau difisil atu resolve.
Partisipantes ne’ebe tuir treinamentu ne’ebe halao husi Caritas Australia durante loron lima fo agradese bo’ot ba Caritas Australia ne’ebe fahe ona esperensia konaba prevensaun violensia seksual, violensia domestika, direitu feto, direitu umanu no igualidade jeneru.
Iha treinamentu ne’e mos partisipantes sira husi organizasaun hato’o informasaun konaba violensia seksual ne’ebe akontese iha nasaun Timor-Leste.

LEAVE A REPLY

Please enter your comment!
Please enter your name here
Captcha verification failed!
CAPTCHA user score failed. Please contact us!