
Vise-Ministru Saúde ba Operasionalizasaun Ospitál (VMSOO) Flavio Brandão dehan Programa Integrado de Saúde (PIS) hanesan dalan ba oin hodi hakbesik servisu saúde ba família sira no atu hadi’a asesu ba servisu kuidadu saúde primáriu iha área rurál no remota sira.
VM Brandão salienta mós papél importante pesoál saúde sira-nian.
“Ita nu’udar pesoál saúde ka diretór, ita tenke serbí ho haraik-an no nunka halo-an bainihira ita iha pasiente sira-nia oin,” VM hatete foin lalais iha Bidau, Díli.
Aleinde ne’e nia dehan, atu hasa’e kapasidade traballadór saúde sira nian mak liuhusi formasaun kontinua no insentivu ba médiku no enfermeiru sira ne’ebé servisu iha área sira ne’ebé difisil, dijitalizasaun servisu saúde nian, hodi garante efisiénsia no monitorizasaun ne’ebé boot liu, hametin jestaun no transparénsia iha sistema saúde nia laran, atu nune’e fundu públiku sira bele uza ho efetivu no apropriadu.
Iha fatin hanesan, Reprezentante Organizasaun Mundiál Saúde (OMS), Dr. Arvind Mathur hatete, program PIS la’ós de’it programa ida, maibe ida ne’e vizaun ida atu lori kuidadu saúde besik liu ba komunidade.
“OMS orgullu bele servisu besik ho Ministériu Saúde, liu-liu liu iha Programa Integrado de Saúde,” nia dehan.
Nia esplika, PIS inklui prevensaun, diagnóstiku, tratamentu, no akompañamentu.
“Ami fiar katak vizaun ambisiozu governu nian konsidera saúde ba dezenvolvimentu nasionál sei fó impaktu pozitivu tebes ba longu prazu. Ami prontu atu apoia ida-ne’e liuhosi programa tékniku, formasaun, no rekursu sira seluk,” nia dehan.
Vise-Primeiru-Ministru no Ministru Koordenadór Asuntu Sosiál no Ministru Dezenvolvimentu Rurál no Abitasaun Komunitária, Mariano Assanami Sabino hateten, saúde la sees husi dezenvolvimentu nasionál, maibé saúde nu’udar elementu sentrál no integrál ba ajenda dezenvolvimentu nasionál.
“Saúde maka fundasaun ba produtividade, estabilidade sosiál, no progresu nasionál, tanba ne’e ita tenke halibur hamutuk no organiza ita-nia an atu hakotu luta ne’ebé la’o hela ba kuidadu saúde ne’ebé di’ak liu,” hateten VPM Assanami.Nia dehan, saúde labele haree de’it hanesan todan ida ba estadu, maibé hanesan investimentu ida ne’ebé vital ba tempu naruk.








