Eis-Presidente da Repúblika, Taur Matan Ruak dehan, Papél Média Nasionál no Internasional iha Luta ba Libertasaun la’ós buat fasil.

Nia dehan, nasaun sira iha mundu sempre prega demokrasia no diretus umanus, maibé agora sira defende liuba interese no Timor-Leste hanesan nasaun ne’ebé kiik lian nunka sai hodi nasaun seluk bele hatene problema, tanba laiha jornalista iha tempu ne’ebá.
“Nasaun sira iha mundu normalmente sira prega demokrasia no diretus umanus mais to’o altura sira hanesan ne’e, sira defende liu interese, tanba ne’e ita hanesan nasaun ne’ebé kiik no hakarak hetan independensia, maibé ita-nia lian nunka sai no ema lahatene problema ne’ebé ita hasoru.
Informasaun ne’ebé Indonesia fó sai ne’e loos no iha 12 de novembru joven sira mate sai famosu liu fali 12 ital mil mortus hahú husi tinan 1975 mai ne’e, tanba ita-nia jornalista laiha”, dehan Eis-Presidente Repúblika, Taur Matan Ruak ba jornalista TDW iha Edifísiu Conselho de Imprensa, Kintal Boot, Díli.
Nia haktuir, iha momentu luta, papél jornalista sai fundamental tebes, tanba bele fasilita atu nasaun hetan ninia independénsia liuhusi problema ne’ebé hasoru liuhusi forografia, audio inklui video sira.
“Papél jornalista iha tempu luta nia laran sai fundamental tebes no jornalista nain 2 iha 1998 ba hela ho ami hodi ha’u tau naran Taka Dalan no ida fali mukit sira parese husi Jakarta no husi Tailandia.
Sira ba hela ho ami semana rua iha ai-laran hodi haree ami-nia moris no la’o ho ami to’o ain sira kanek hotu, liuhusi mota soldadu sira hulan de’it no lakohi sira sama bee, tanba kuidadu sira hodi bele lori fila ita-nia fotografia no informasaun fó ba mundu, tanba ita mesak lian lato’o maibé husi sira sei lori ita-nia lian ba mundu hodi ita bele hetan independénsia,” Tenik nia.
Iha sorin seluk Vice-Primeiro Ministro Coordenador dos Asuntos Dezenvolvimento Local, Mariano Assanami Sabino Lopes hatete, iha momentu luta nia laran atu hato’o informasaun ba publiku difisil tebes, maibé timoroan balu nafatin esforsu hodi hato’o informasaun ba públiku.
“Ema lubuk ida-ne’ebé fó nia isin lolon iha prosesu libertasaun nasional maské hasai informasaun ne’e difisil tebes iha momentu luta ba ukun aan, prosesu naruk timoroan barak esforsu hodi hasai lian laek no informasaun iha rai-laran.
Média oioin ne’ebé ita kria iha tempu rezisténsia hanesan, Talitakun, ne’e hanesan média ne’ebé halo ita latoba iha tan Suara Timur Timur, Unidade, Liberdade no ikus Vos Populi, husi média sira-ne’e ita halo mós koperasaun maibé ita hato’o nafatin informasaun importante sira ba liur no produz husi ita-nia jornalista lubuk ida iha média sira-ne’e,” Dehan Vice-Primeiro-Ministro Assanami.
Nia hatutan, ohin loron média hotu kontinua hato’o informasaun ne’ebé loos no kredivel hodi sosiedade hotu asesu informasaun ho di’ak.
“Ba jornalista hotu atu kontinua luta no haklaken lialoos no garante mandatu konstituisional katak povu hotu bele asesu ba informasaun ne’ebé loos, informasaun ne’ebé diretu atu povu sira asesu no diretu atu koalia lialoos sira,” tenik Nia.






