HNGV-Forensik Rejistu Kazu Omisídiu 43 husi Janeiru to’o Juñu

0
129

Hospital Nacional Guido Valadares (HNGV) liuhusi Departamentu Forensik, rejista kazu omisídiu hamutuk 43 hahú husi fulan Janeiru to’o Junu tinan 2024.

Hospital Nacional Guido Valadares (HNGV) liuhusi Departamentu Forensik, rejista kazu omisídiu hamutuk 43 hahú husi fulan Janeiru to’o Junu tinan 2024.

“Dadus husi ita-nia Departamentu Forensik HNGV rejista númeru vítima ba kazu akontesimentu hahú husi fulan Janeiru to’o Junu tinan ne’e, hamutuk 43, kompostu husi feto na’in-14 no mane 29. Ita haree husi kazu omisídiu hamutuk 20, kazu suisidiu 8, kazu naturál 3, kazu asidente 4, no iha hela investigasaun hamutuk 6,” hatete Xefe Departamentu Forensik HNGV, Nilton Tilman, iha nia knaar fatin sala Mortoariu HNGV, Díli.

Nia dehan, númeru kazu rua aas iha territóriu nasionál mak kazu omisídiu no suisidiu , ho nia kompozisaun iha fulan Janeiru iha kazu ema mate 11, mane na’in 6 nomós iha feto na’in 5, kazu omisídiu ka ema oho malu kuaze 50% no kazu suisidiu iha 2.

“Ita kompara entre kazu rua refere ho kazu asidente, kazu asidente menus uitoan, tanba kontrolu másimu husi Polisia Tránzitu, tanba ne’e presiza konsidera ne’e ho sériu,” nia esplika.

Nia husu ba Governu atu fó atensaun másimu ba kazu omisídiu no suisídiu ne’ebé rejista aas tuir relatóriu husi Departamentu Forensik.

“Ita husu atu iha peskiza husi parte relevante sira ba kauza rua-ne’e, hanesan husi PNTL, PCIC, autoridade lokál, Ministériu Saúde ba parte forensik nomós parte konviksaun relijiozu sira,” nia Informa.

Nia dehan, natureza forensik ne’e koñesidu forensik patolojia, ne’ebé halo de’it autópsia ba mate sira ne’ebé iha kazu disputa katak, mate sira ne’ebé iha indikasaun ka deskonfia omisídiu ka suisídiu no tribunál fó ona mandatu katak autoriza atu halo autópsia.

“Ita haree mate sira ne’ebé mai husi pasiente ka mate seluk ne’e konsidera mate normál. Karik iha família balun la satisfás hodi buka hatene kona-ba kauza ba mate, nune’e bele halo keixa hodi bele hetan autorizasaun ba autópsia,” nia deklara.

Iha fatin seluk, Akademista UNTL Antonio das Dores dehan, durante ne’e kazu tara an, ema oho subar, lori ba prosesu autópsia mós seidauk iha rezultadu no seidauk hatama ema ida ba kadeia.

“Durante ita-nia akompaña katak, Forensik hala’o duni nia servisu, maibé sira autópsia mate isin seidauk iha rezultadu, ita haree iha tinan 2016 ema oho maun ida iha área Manleuna nian, autópsia to’o agora nia rezultadu laiha, tanba ne’e ita presiza hadi’a,” nia deklara.

Nia hatutan, governu presiza haree didi’ak problema sira hanesan ne’e se lae mak nasaun ida-ne’e sei nakonu ho ema kriminozu sira de’it, tanba lei ne’ebé regula iha nasaun ida-ne’e la forte, tanba ne’e husu ba governu atu tau atensaun ba problema sira-ne’e.