Servisu Saude Munisipio Dili servisu hamutuk ho agensia internasional sira, fahe informasaun ba estudantes kona ba variedade aihan nutriente, kuidadu saude oral no halo screening ba labarik sira ne’ebe sofre malnturisaun no moras ibun.
Diretora Servisu Saude Munisipiu Dili, Agustina Seguerado hateten kada fulan sira lori IC material tama sai eskola sira hodi halo esplikasaun ba estudantes no profesores kona ba nutrisaun, saude oral no sira seluk.
Nia dehan, liu husi programa saude eskolar, oportunidade ne’ebe diak tebes atu transforma mentalidade labarik sira nian kona ba eskolha aihan ne’ebe nutriente ba sira nia saude no fahe mos konesementu kona ba prevensaun baziku ba moras sira hanesan diarea no seluk tan.
“Hahu iha eskola, ita eduka ona atu labarik sira ne’e iha konesementu no bele transforma informasaun sira ne’e ba iha familia, liu –liu inan-aman sira atu eskolha hahan ne’ebe nutritivu ba iha familia,” nia hateten iha servisu fatin Bairo dos Grilhos, Dili.
Nia garantia, ho asaun ida ne’e bele redus taxa malnutrisaun iha future, tanba labarik sira ne’e iha ona konesementu ne’ebe apropriadu bainhira adulto forma uma kain sira hatene ona atu prepara hahan ne’ebe riku nutriente ba familia.
Entretantu, Prezidente Asosiasaun Dentaria Timor –Leste dotora Tereza Araujo Maria Soares hateten programa saude eskolar ne’e pasu importante ida atu forma labarik sira ne’ebe saudavel.
Nia dehan, intervensaun ba prevensaun moras ne’e importante tebes duke moras ona foin halai buka tratamentu ne’ebe dala barak lakonsege.
“Ami mos servisu hamutuk ho Ministerio Edukasaun halo kurikulum ba labarik ensino baziku sira ne’ebe uluk laiha materia kona ba nehan no ibun agora iha hodi hasa’e konesementu labarik sira nian,” nia hateten.
Nia dehan, atividade ne’ebe sira halo mak konsiensializasaun ba labarik sira iha nivel eskola no inan isin rua sira kona ba importansia saude oral, liu –liu nehan tanba iha Timor –Leste labarik barak mak nehan aat.
Iha parte seluk, Diretor Eskola Ensino Baziku Filial Rumbia Abilio Pereira da Conçeicão hateten sira iha kolaborasaun servisu ne’ebe diak tebes ho servisu saude Dili, liu –liu sentru saude sira hodi fahe informasaun ba estudante sira no halo tratamentu massal ba labarik sira.
Nia dehan, kestaun saude ne’e importante tebes atu iha kolaborasaun servisu ne’ebe diak atu bele prevene labarik sira husi moras oi-oin ne’ebe akontese.
“Ami besik ho sentru saude Vera Cruz, sira sempre mai halo atividade iha eskola hanesan tratamentu massal, fahe aimoruk vitamina A, aimoruk lumbringa, halo screening ba moras lepra no seluk tan,” nia hateten
Nia dehan, desde tempu uluk to’o mai agora suku Kaikoli ne’e hanesan luhan ba susuk, entaun risku bo’ot tebes ba labarik sira atu hetan moras perigu sira hanesan dengue, diarea no seluk tan, portantu informasaun prevensaun ne’e importante tebes atu labarik sira kompriende hodi halo prevensaun ba sira nia aan.







